Indústria kazerna (home industry) kategoria hanesan aktividade indústria
ki’ik ne’ebé bele kontribui ba dezenvolvimentu ekonómiku nasaun nian. Aktividade
indústria ne’e presiza tulun duni husi Governu hodi insentiva produsaun
ne’ebé di’ak liutan. Tanba aktividade ne’e mós bele emprega komunidade balun no
influénsia partisipasaun di’ak liu iha prosesu dezenvolvimentu.
Povu Timor-Leste hanesan mós komunidade
ne’ebé kriativu, barak mak iha
inisiativa organiza an halo aktividade sira-ne’ebé bele hamosu rendimentu.
Vise-ministru MCIA Nino Pereira haree direita kondisaun ne’e uanhira halo
vizita ba Munisipiu Kovalima. Maioria aktividade indústria ki’ik ne’ebé
vise-ministru vizita mak karpintária, dulas aifarina no homan.
Tuir vise-ministru, indústria ki’ik sira-ne’e presiza duni
tulun husi Governu, tanba maioria aktividade sira-ne’e la iha fundu ne’ebé bele
garantia ninia sustentabilidade. Hanesan nasaun, Estadu iha dever atu promove
komunidade nian partisipasaun iha prosesu dezenvolvimentu.
“ Governu haree duni aktividade
ne’e, hanesan aktividade importante ba hasa’e rendimentu. Aktividade indústria
ki’ik sira-ne’e importante duni, tanba bele emprega mós ema seluk no ajuda
hasa’e rendimentu familia nian. Bele ajuda ba atendimentu nesesidade labarik
sira nian iha eskola no mós nesesidade familia nian. Se familia moris di’ak no
iha rendimentu di’ak, ne’e kontribui ba hasa’e rendimentu nasionál – aktividade
ekonomia la’o di’ak.” Vise-Ministru hateten uanhira vizita grupu Rotan iha Suku
Oegues, Postu administrativu Maukatar, Minisiupiu Kovalima (10/09).
Vise-ministru mós
afirma, Timor-Leste la bele kontinua depende ba rekursu petrolifeiru ba
interese dezenvolvimentu nasionál. Maibé oinsá ema timoroan tomak bele
kontribui ba redusaun dependénsia ba rekursu naturál ida-ne’e. Tanba ne’e
Estadu halo ona esforsu barak – tau osan hodi insentiva produsaun iha rai laran
ho utiliza rekursu agrikulturál – diversifika ekonomia nasionál.
Timoroan barak mak matenek no kriativu tebtebes, maibé ladun
iha interese di’ak atu partisipa iha prosesu dezenvolvimentu. Barak depende
de’it ba Estadu ninia dever kona-ba kriasaun merkadu traballu no husik sira-nia
dever nu’udar sidadaun ba dezenvolvimentu nasionál. Marcelino Soares Pinto (50)
mós akresenta ninia preokupasaun, dalabarak foinsa’e sira ejize empregu,
la-hanoin oinsá bele kontribui ho sira-nia kapasidade.
“Ha’u halo aktividade ne’e kleur
ona. Uluk kedas. Uanhira ha’u husik hela Vikeke iha momentu akontesimentu
Kraras, ha’u mai iha ne’e halo aktividade ne’e. Homan rotan. Halo kadeira,
meja, rak buku no rak sapatu. Ha’u lakohi husu ba Estadu, ha’u hakarak halo
saida mak ha’u bele halo. Maibé, ha’u mós presiza tulun husi Estadu, oinsá ha’u
bele hetan merkadu para ha’u-nia produtu sira-ne’e iha folin no iha
kontinuasaun.” Hateten Marcelino uainhira hetan vizita husi vise-ministru.
Pedro Amaral Xefe Suku Oegues hatete liutan, iha aktividade
indústria ki’ik barak mak halo iha suku ne’e. Maibé aktividade sira-ne’e barak
mak ohin loron la eziste ona, tanba la iha rendimentu ka susar hetan merkadu.
“Suku ne’e barak mak komunidade sira halo aktividade
indústria ki’ik – karpintária, homan, no seluk tan. Maibé problema mak sira la
iha merkadu, entaun difulta sira atu kontinua halo sira-nia aktividade.” Xefe
suku ne’e hateten. “Ha’u hanoin Governu mós tau hela atensaun ba problema
ida-ne’e. La’ós tenke ohin kedas ita rezolve, maibé neine’ik ita sei hetan
solusaun.”
Molok vizita suku
ne’e, vise-ministru mós halo vizita ba grupu karpintária sira iha suku Maudemo
no Suai Vila ne’ebé organiza husi koordenador projeitu Innovative Employment
Promotion (IEP), GIZ.
No comments:
Post a Comment