Tuesday, September 15, 2015

Insentiva Aktividade Indústria Ki’ik



Indústria kazerna (home industry) kategoria hanesan aktividade indústria ki’ik ne’ebé bele kontribui ba dezenvolvimentu ekonómiku nasaun nian. Aktividade indústria ne’e presiza tulun duni husi Governu hodi insentiva produsaun ne’ebé di’ak liutan. Tanba aktividade ne’e mós bele emprega komunidade balun no influénsia partisipasaun di’ak liu iha prosesu dezenvolvimentu.


 Povu Timor-Leste hanesan mós komunidade ne’ebé kriativu, barak mak  iha inisiativa organiza an halo aktividade sira-ne’ebé bele hamosu rendimentu. Vise-ministru MCIA Nino Pereira haree direita kondisaun ne’e uanhira halo vizita ba Munisipiu Kovalima. Maioria aktividade indústria ki’ik ne’ebé vise-ministru vizita mak karpintária, dulas aifarina no homan. 


Tuir vise-ministru, indústria ki’ik sira-ne’e presiza duni tulun husi Governu, tanba maioria aktividade sira-ne’e la iha fundu ne’ebé bele garantia ninia sustentabilidade. Hanesan nasaun, Estadu iha dever atu promove komunidade nian partisipasaun iha prosesu dezenvolvimentu. 



“ Governu haree duni aktividade ne’e, hanesan aktividade importante ba hasa’e rendimentu. Aktividade indústria ki’ik sira-ne’e importante duni, tanba bele emprega mós ema seluk no ajuda hasa’e rendimentu familia nian. Bele ajuda ba atendimentu nesesidade labarik sira nian iha eskola no mós nesesidade familia nian. Se familia moris di’ak no iha rendimentu di’ak, ne’e kontribui ba hasa’e rendimentu nasionál – aktividade ekonomia la’o di’ak.” Vise-Ministru hateten uanhira vizita grupu Rotan iha Suku Oegues, Postu administrativu Maukatar, Minisiupiu Kovalima (10/09).  
  

 Vise-ministru mós afirma, Timor-Leste la bele kontinua depende ba rekursu petrolifeiru ba interese dezenvolvimentu nasionál. Maibé oinsá ema timoroan tomak bele kontribui ba redusaun dependénsia ba rekursu naturál ida-ne’e. Tanba ne’e Estadu halo ona esforsu barak – tau osan hodi insentiva produsaun iha rai laran ho utiliza rekursu agrikulturál – diversifika ekonomia nasionál.   


Timoroan barak mak matenek no kriativu tebtebes, maibé ladun iha interese di’ak atu partisipa iha prosesu dezenvolvimentu. Barak depende de’it ba Estadu ninia dever kona-ba kriasaun merkadu traballu no husik sira-nia dever nu’udar sidadaun ba dezenvolvimentu nasionál. Marcelino Soares Pinto (50) mós akresenta ninia preokupasaun, dalabarak foinsa’e sira ejize empregu, la-hanoin oinsá bele kontribui ho sira-nia kapasidade. 


“Ha’u halo aktividade ne’e kleur ona. Uluk kedas. Uanhira ha’u husik hela Vikeke iha momentu akontesimentu Kraras, ha’u mai iha ne’e halo aktividade ne’e. Homan rotan. Halo kadeira, meja, rak buku no rak sapatu. Ha’u lakohi husu ba Estadu, ha’u hakarak halo saida mak ha’u bele halo. Maibé, ha’u mós presiza tulun husi Estadu, oinsá ha’u bele hetan merkadu para ha’u-nia produtu sira-ne’e iha folin no iha kontinuasaun.” Hateten Marcelino uainhira hetan vizita husi vise-ministru.


Pedro Amaral Xefe Suku Oegues hatete liutan, iha aktividade indústria ki’ik barak mak halo iha suku ne’e. Maibé aktividade sira-ne’e barak mak ohin loron la eziste ona, tanba la iha rendimentu ka susar hetan merkadu.


“Suku ne’e barak mak komunidade sira halo aktividade indústria ki’ik – karpintária, homan, no seluk tan. Maibé problema mak sira la iha merkadu, entaun difulta sira atu kontinua halo sira-nia aktividade.” Xefe suku ne’e hateten. “Ha’u hanoin Governu mós tau hela atensaun ba problema ida-ne’e. La’ós tenke ohin kedas ita rezolve, maibé neine’ik ita sei hetan solusaun.”  


Molok vizita suku ne’e, vise-ministru mós halo vizita ba grupu karpintária sira iha suku Maudemo no Suai Vila ne’ebé organiza husi koordenador projeitu Innovative Employment Promotion (IEP), GIZ.

No comments:

Post a Comment