Friday, September 25, 2015

MCIA Lansa Produtu Masin ba Merkadu Nasionál



Ministério do Comérçio Indústria e Ambiente (MCIA) segunda foin lalais (21/09) lansa produtu masin no inagura fatin prosesamentu masin iha Ulmera, Munisipiu Likisa. 

Iha serimonia refere, ministru sesante atuál Ministru Edukasaun no Ministru Koordenador asuntu Sosiál António da Conceção husu povu Timor-Leste kontribui promosaun produtu masin, nune’e bele redus importasaun masin iha Timor-Leste. 

“Kompañia tenke faan ho presu ne’ebé bele kompete iha merkadu, para povu Timor-Leste bele iha kbiit sosa no mós bele lalais ajuda hamenus kuantidade importasaun masin.” Hateten António iha ninia diskursu. 
Liutan, António espera indústria masin bele ajuda komunidade masin-nain sira bele moris liuhosi aproveita potensialidade ne’e. Produsaun masin uluk kedas halo ona husi povu Timor-Leste ho maneira tradisionál tebtebes. Agrikultor masin sira tenke foti aimaran husi fatin dook no sunu hodi hanas tasi-been sai masin. 

“Ohin ita komesa muda uituan terus sira-ne’e. Ita la uza ona aisunuk, uza de’it loromatan. La kolen liu hanesan uluk.” Hateten tan.

Nune’e mós Ministru Komérsiu Indústria no Ambiente Constânçio Pinto husu kompañia prosesamentu masin NPM unip.Lda kontinua iha komitmentu. Maibé Governu mós sei kontinua ajuda promove produtu ne’e, tanba Governu iha polítika atu substitui produtu importadu maske tenke lori tempu naruk. Timor-Leste tinan – tinan importa produtu masin 3000 tonelada,no mós produtu nesesidade báziku sira seluk ne’ebé halo sirkulasaun osan barak liu sai ba liur. 

“Governu iha polítika substitusaun produtu importasaun.  Tanba ne’e MCIA sei ajuda promove nafatin. Maibé ha’u mós husu para povu Timor-Leste sosa masin ne’e. Masin ita nian rasik. Ita tenke orgullu ho ita-nia produtu.” Ministru hateten iha ninia diskursu. 

Diretor kompañia NPM Unip.Lda Subash Mishra mós hateten, indústria masin ne’e estabelese ho tulun husi Ministério do Comérçio Indústria e Ambiente no United State of Development Program (UNDP). Governu Timor-Leste fasilita kondisaun ba prosesamentu masin ho ninia parseiru UNDP no serbisu hamutuk ho Kooperativa Sentrál Tokodede. 

Liutan Subash afirma, tinan uluk (2014)empreza NPM Unip.Lda sosa masin hamutuk 2000 tonelada husi Laga Munisipiu Baukau no 500 tonelada husi Ulmera, Munisipiu Likisa. Maibé Empreza mós ekstende tan ona fatin prosesamentu masin iha Manatutu ho luan 50 hektar no mós Governu estabelese tan fatin prosesamentu masin iha Postu Atabae Minisipiu Bobonaru. 

“Tinan oin, ha’u bele afirma, produsaun masin sei bele atinji to’o 6000 tonelada. Bele responde nesesidade konsumu iha rai laran no ita mós bele eksporta ba rai liur. Ami lori ona ba Singapura, halo teste laboratóriu no hatudu rezultadu di’ak liu kompara ho nasaun seluk nian. Ita-nia masin di’ak liu. Tanba ne’e Singapura mós hakarak importa, maibé empreza presiza hetan sertifikasaun ba produtu ne’e, para ita bele eksporta.” Hateten Subash tempu ne’e. 

Subash mós afirma tan, empreza prepara ona plástika Jeomembrana ba kristalizasaun masin hamutuk 100 no ne’e sei fornese ba agrikultor masin sira iha Manatutu, Ulmera no Atabae. Tanba ne’e, produsaun masin sei bele aumenta iha futuru no Timor-Leste sei la depende ba importasaun tan. 

“kuandu ita bele atinji 6000 tonelada iha tinan oioin, ha’u fiar ita sei la depende maka’as ba importasaun tan. Maibé ha’u husu povu Timor-Leste tenke sosa masin ne’e.” Subash hateten tan. “Tinan oin, masin sei rekolla husi Baukau, Manatutu no Atabae. Ulmera sei sai sidade masin.”

No comments:

Post a Comment