Ministério do Comérçio Indústria e Ambiente (MCIA)
segunda foin lalais (21/09) lansa produtu masin no inagura fatin prosesamentu
masin iha Ulmera, Munisipiu Likisa.
Iha
serimonia refere, ministru sesante atuál Ministru Edukasaun no Ministru
Koordenador asuntu Sosiál António da Conceção husu povu Timor-Leste kontribui
promosaun produtu masin, nune’e bele redus importasaun masin iha Timor-Leste.
“Kompañia
tenke faan ho presu ne’ebé bele kompete iha merkadu, para povu Timor-Leste bele
iha kbiit sosa no mós bele lalais ajuda hamenus kuantidade importasaun masin.” Hateten
António iha ninia diskursu.
Liutan,
António espera indústria masin bele ajuda komunidade masin-nain sira bele moris
liuhosi aproveita potensialidade ne’e. Produsaun masin uluk kedas halo ona husi
povu Timor-Leste ho maneira tradisionál tebtebes. Agrikultor masin sira tenke
foti aimaran husi fatin dook no sunu hodi hanas tasi-been sai masin.
“Ohin
ita komesa muda uituan terus sira-ne’e. Ita la uza ona aisunuk, uza de’it
loromatan. La kolen liu hanesan uluk.” Hateten tan.
Nune’e
mós Ministru Komérsiu Indústria no Ambiente Constânçio Pinto husu kompañia
prosesamentu masin NPM unip.Lda kontinua iha komitmentu. Maibé Governu mós sei
kontinua ajuda promove produtu ne’e, tanba Governu iha polítika atu substitui
produtu importadu maske tenke lori tempu naruk. Timor-Leste tinan – tinan importa
produtu masin 3000 tonelada,no mós produtu nesesidade báziku sira seluk ne’ebé
halo sirkulasaun osan barak liu sai ba liur.
“Governu
iha polítika substitusaun produtu importasaun. Tanba ne’e MCIA sei ajuda promove nafatin. Maibé
ha’u mós husu para povu Timor-Leste sosa masin ne’e. Masin ita nian rasik. Ita tenke
orgullu ho ita-nia produtu.” Ministru hateten iha ninia diskursu.
Diretor
kompañia NPM Unip.Lda Subash Mishra mós hateten, indústria masin ne’e
estabelese ho tulun husi Ministério do Comérçio Indústria e Ambiente no United
State of Development Program (UNDP). Governu Timor-Leste fasilita kondisaun ba
prosesamentu masin ho ninia parseiru UNDP no serbisu hamutuk ho Kooperativa Sentrál
Tokodede.
Liutan
Subash afirma, tinan uluk (2014)empreza NPM Unip.Lda sosa masin hamutuk 2000
tonelada husi Laga Munisipiu Baukau no 500 tonelada husi Ulmera, Munisipiu
Likisa. Maibé Empreza mós ekstende tan ona fatin prosesamentu masin iha
Manatutu ho luan 50 hektar no mós Governu estabelese tan fatin prosesamentu
masin iha Postu Atabae Minisipiu Bobonaru.
“Tinan
oin, ha’u bele afirma, produsaun masin sei bele atinji to’o 6000 tonelada. Bele
responde nesesidade konsumu iha rai laran no ita mós bele eksporta ba rai liur.
Ami lori ona ba Singapura, halo teste laboratóriu no hatudu rezultadu di’ak liu
kompara ho nasaun seluk nian. Ita-nia masin di’ak liu. Tanba ne’e Singapura mós
hakarak importa, maibé empreza presiza hetan sertifikasaun ba produtu ne’e,
para ita bele eksporta.” Hateten Subash tempu ne’e.
Subash
mós afirma tan, empreza prepara ona plástika Jeomembrana ba kristalizasaun
masin hamutuk 100 no ne’e sei fornese ba agrikultor masin sira iha Manatutu,
Ulmera no Atabae. Tanba ne’e, produsaun masin sei bele aumenta iha futuru no
Timor-Leste sei la depende ba importasaun tan.
“kuandu
ita bele atinji 6000 tonelada iha tinan oioin, ha’u fiar ita sei la depende
maka’as ba importasaun tan. Maibé ha’u husu povu Timor-Leste tenke sosa masin
ne’e.” Subash hateten tan. “Tinan oin, masin sei rekolla husi Baukau, Manatutu
no Atabae. Ulmera sei sai sidade masin.”
No comments:
Post a Comment