Asuntu moris di’ak hanesan asuntu ne’ebé ligadu tebtebes ba aktividade
ekonomia. Governu, ne’ebé nu’udar orgaun ekzekutiva, halo esforsu oioin no halo
ona aproximasaun hodi kontinua enkoraja sidadaun tomak iha prosesu ba moris
di’ak. Tanba Estadu Timor-Leste iha dever ba fornese oportunidade moris di’ak ba
sidadaun tomak.
Vice-Minstro do Comérçio, Indústria
e Ambiente (VMCIA) Filipus Nino Pereira afirma, ekonomia sai hanesan seitór
importante iha dezenvolvimentu nasionál. Tanba asuntu ekonomia ligadu ho moris
sidadaun tomak nian, no ne’e sai hanesan direitu sidadaun nian.
“Iha dezenvolvimentu, ekonomia mak
tenke komanda, se ita hakarak kona-ba moris di’ak. Ita la’ós hasoru problema
fíziku ka mentál (defisiénsia) maibé tanba ita la iha kapasidade em termos de economia. Entaun Governu
mós buka solusaun oinsá hakbiit ninia sidadaun sira liuhosi organizasaun –
grupu ki’ik sira-ne’ebé mak komunidade sira organiza malu hodi halo aktividade
ekonomia. Tanba sidadaun tomak ida direitu ba moris di’ak.” Vise-ministru ne’e hateten uainhira vizita defisiente
sira iha sekretariadu Asosiasaun Defisiénsia Timor-Leste, Mascarenhas, Dili (16/09).
Vise-ministru hatete liutan, dezenvolvimentu
nasionál nu’udar responsabilidade sidadaun tomak nian. Sidadaun tomak tenke
partisipa – tuir ninia kbiit – inkluzivamente iha prosesu dezenvolvimentu.
Tanba ne’e, presiza organiza malu iha grupu para tau forsa hamutuk, nune’e bele
iha kbiit liutan hodi halo aktividade sira-ne’ebé importante ba moris di’ak.
“Subvensaun Públika, ne’ebé Estadu
aloka tinan-tinan, iha para insentiva produtividade komunidade nian. La’ós mosu
para kria dependénsia ba orsamentu ne’e, maibé atu fortifika de’it komunidade –
liuliu sira ne’ebé organiza an iha grupu – para bele iha kbiit.” Hateten tan
vise-ministru.
Vise-ministru ninia vizita hanesan
aproximasaun ne’ebé ho objetivu atu rona direita problema ne’ebé defisiente
sira haosru. Diretor Ekzekutivu Asosiasaun Defisiénsia Timor-Leste João
Pequinho, hateten, Timor-Leste iha sidadaun ne’ebé ho defisiénsia hamutuk
porsentu 4.6. Ema sira ho defisiénsia barak mak organiza an hamutuk ho ema lahó
defisiénsia hodi halo aktividade ekonomia.
“ADTL hanesan organizasaun mahon ba
organizasaun sira-ne’ebé serbisu iha área defisiénsia. Iha organizasaun membru
hamutuk besik 20 resin. ADTL mós identifika ona ema sira ho defisiénsia ne’ebé
halo aktividade ekonomia - hanesan
negósiu, grupu indústria ki’ik no mós kooperativa.” Hateten diretor ne’e.
Tuir João, iha planu hakarak
dezenvolve ADTL sai hanesan sentru informasaun
no sai mós sentru kooperativa ba defisiente sira, nune’e bele fasilita
merkadu ba produtu sira-ne’ebé mai hosi
ema ho defisiénsia rasik. Tanba ne’e, ADTL hakarak estabelese duni Kooperativa
ba Ema ho Defisiénsia, maibé presiza tulun husi Governu kona-ba apoiu
finanseiru no kapasitasaun.
“Ba oin, hakarak estabelese duni
kooperativa maibé presiza apoiu balun husi Governu. Tanba maioria ema ho
defisiénsia la iha koñesimentu kona-ba kooperativa. Presiza hetan treinamentu
kona-ba jestaun, planu negósiu, no mós kontabilidade.” Hateten tan.
Jestór programa Rigoberto Monteiro
mós akresenta, ADTL halo ona verifikasaun ba ema ho defisiénsia ne’ebé organiza
an hamutuk ho ema lahó defisiénsia hodi halo aktividade ekonomia. Maioria grupu
sira-ne’ebé sira verifika mak grupu indústria ki’ik, grupu rai osan no mós
grupu negósiu.
“Defisiente
sira envolve iha grupu barak, maibé problema mak sira la iha koñesimentu no la
iha kbiit. Sira envolve an iha grupu kooperativa, sira rai osan hamutuk maibé
la-hatene jere no osan rai la seguru tanba la iha fatin atu rai.” Hatete
Rigoberto momentu ne’e.
Ema ho
defisiénsia barak mak iha kriatividade no talenta maibé problema mak ladun iha
oportunidade ba sira. Nune’e mós sira hasoru diskriminasaun iha sosiedade
ne’ebé sira eziste. Dalabarak sira mak ema sira-ne’ebé hein de’it tulun no la
iha kbiit halo aktividade ne’ebé ema lah’o defisiénsia halo. Tanba ne’e, dalan
di’ak liu mak hakbiit sira-nia kapasidade ekonómika nune’e sira bele moris ho
di’ak.
No comments:
Post a Comment