Monday, March 14, 2016

Matadalan Ida Ba Dezenvolvimentu Indústria Iha Timor-Leste

kotababa
Vice Ministro MCIA Nino Pereira


Ekonomia iha Timor-Leste depende maka’as ba sektor petrolifeira, ne’ebé kobre orsamentu anuál estadu ba dezenvolvimentu, vensimentu no mós dezenvolvimentu kapitál umanu. Tuir Planu Dezenvolvimentu Nasionál, Timor-Leste tenke atinji ninia dezenvolvimentu ekonómiku ho rendimentu médiu-altu iha tinan 2030, no define diversifikasaun sektor ekonomia ho baze agrikultura no turizmu.

Fundu Monitáriu Internasionál (FMI) fó sai katak rendimentu Timor-Leste nian perkapita kiik liu kompara ho nasaun seluk iha rejiaun, nune’e mós ninia ekonomia depende maka’as ba minarai, orsamentu anuál Estadu nian kuaze totalmente husi fundu minarai. Tuir mós informasaun husi livru Orsamentu Jerál Estadu, Timor-Leste iha tinan 2002 – 2007 ninia orsamentu anuál Estadu mai husi fundu minarai atinji 562.8 Millaun Dolar Ámerika. Maibé iha tinan 2013  orsamentu anuál Estadu kuaze hahu aumenta ho 2 Millaun Dolar Ámerika. Alein ne’e despeza Estadu nian hahu tuun ba 1.6 Millaun Dollar Ámerika. 

Estimasaun Produtu Internu Brutu (PIB) mós hatudu iha realidade katak kontribusaun sektor naun-petrolifeiru foin mak atinji 5,6% iha tinan 2013, 7,1% iha tinan 2014 no 7,0% iha tinan 2015 (livru Orsamentu Jerál Estadu, 2015). Peskiza ida hala’o hamutuk husi UNTL, IOB no UNPAZ (2015) rekomenda maka’as no afirma dezenvolvimentu sektor indústria, ho asesu finanseiru, no dezenvolvimentu rekursu umanu iha sektor refere sei menus tebe-tebes. Kondisaun ida-ne’e maka fó impaktu ba menus investimentu – situasaun ekonomia iha rai laran seidauk estável no afeta ba aumentu númeru dezempregu.   

Partisipasaun Pekena no Média Empreza iha dezenvolvimentu ekonómiku, ne’ebé sai xave, depende maka’as ba polítika investimentu ida-ne’ebé estratéjiku, inkluzivu no sustentável.  Investimentu iha sektor agrikultura no turizmu nesesita kapital finanseiru, rekursu umanu no infraestrutura bázika. Rekursu umanu nu’udar obstakulu ida, sériu liutan, ba dezenvolvimentu sektor ne’e rasik. Koñesimentu espesializada ba aplikasaun teknolojia no mós esplorasaun rekursu naturál sira sei mukit.  

Nune’e, Governu Timor-Leste presiza kria polítika dezenvolvimentu ida-ne’ebé integradu ka bele akomula sektor xave sira iha dezenvolvimentu ekonomia nasionál. Tanba sektor xave sira ne’ebé identifikadu – infraestrutura, edukasaun, agrikultura no turizmu – horik kontribusaun kona-ba redusaun dependénsia ekonómika ba sektor petrolifeiru. Ne’e katak Governu Timor-Leste tenke halo esforsu maka’as hodi hamosu prosperidade loloos ba timoroan tomak. Hahu ho dezenvolvimentu infraestrutura bázika – Estrada, Portu no Eletrisidade – ne’ebé kada tinan hetan alokasaun orsamentu estadu boot tebtebes.

Indústria sai sektor estratéjika ba dezenvolvimentu ekonomia nasionál. Sektor ida-ne’e hatodan hela ba Ministériu Komérsiu, Indústria no Ambiente. Ministériu ne’e rasik, maske enfrenta rekursu umanu ne’ebé menus no orsamentu ne’ebé kiik, ho apoiu husi ajénsia dezenvolvimentu no organizasaun sivil balun hahu hakat ida ba dezenvolvimentu indústria iha Timor-Leste. Ministériu ne’e utiliza orsamentu subvensaun públika – sai nu’udar polítika ba insentiva dezenvolvimentu indústria – ne’ebé ninia rezultadu ita bele haree ona. Ezemplu ida mak oras ne’e ita iha ona produtu masin, bee-minerál no kafé, maske sei kategoriza hanesan indústria kiik no médiu.

Klaru duni, Timor-Leste presiza foti matadalan balun husi nasaun viziñu sira – Indonezia, Singapura no Malázia – nu’udar hakat ho fiar metin ba dezenvolvimentu sektor importante ne’e. Iha study tour ida ne’ebé lidera husi vise-ministru MCIA, Nino Pereira, ba Malázia (01-03 Marsu 2016) hodi haree direita implementasaun polítika dezenvolvimentu industriál nasaun ne’e, bele lori naroman ba Timor-Leste ninia dezenvolvimentu indústria. Tanba Ministériu Komérsiu Indústria no Ambiente oras ne’e mós hakat hela ho faze dezenvolve Polítika Nasionál Dezenvolvimentu Industriál. 

Durante enkontru sira iha Malázia, vise-ministru akresenta beibeik kona-ba dependénsia Estadu Timor-Leste nian ba sektor petroléu no gás. Tuir nia, Timor-Leste ninia dezenvolvimentu nasionál oras ne’e sei depende hela ba retornu husi eksploitasaun rekursu irenovável ne’e. Kontribusaun sektor indústria ba rendimentu nasionál sei kiik tebtebes kompara ho nasaun sub-dezenvolvidu seluk. 
Tanba ne’e, nu’udar nasaun ho otas nurak, presiza tebetebes aprende barak husi nasaun sira avansadu. Aprende kona-ba implementasaun Polítika Nasionál Dezenvolvimentu Indústria, asesu finanseiru no mós investimentu iha sektor indústria. Klaru katak indústria la’ós sektor ida-ne’ebé hamrik mesmesak. Sektor ida-ne’ebé presiza polítika dezenvolvimentu ne’ebé integradu – sektor ida-ne’e liga ba sektor sira seluk; edukasaun, infraestrutura, teknolojia no rekursu naturál.

Nune’e mós Timor-Leste presiza estabelese sistema asesu finanseiru ida-ne’ebé efetivu, prosedimentu investimentu nian no mós polítika dezenvolvimentu indústria ida-ne’ebé integradu. Tanba sektor indústria presiza investimentu sériu, ne’ebé bele mós investimentu estranjeiru direita (foreign direct investment) no investimentu nasionál. Maibé investimentu ba sektor indústria iha nasaun ne’e rasik sei kiik liu duké sektor sira seluk. Afinál, indústria iha ninia kontribusaun boot ba dezenvolvimentu ekonomia nasionál. Sektor indústria bele absorve sidadaun dezempregada sira, aumenta rendimentu nasionál no muda povu ninia moris. 

Dezenvolvimentu indústria mós nesesita rekursu umanu ne’ebé kualifikadu – abilidade no koñesimentu ba utilizasaun teknolojia (profesionalidade) – ba eksploitasaun rekursu naturál. Tanba ne’e, Timor-Leste presiza mós harii Skill Development Center ida-ne’ebé bele dezenvolve abilidade no koñesimentu kona-ba utilizasaun teknolojia, no nune’e sidadaun sira bele kompetível ka prontu ba nesesidade sektor indústria nian. 

Iha Malázia, Governu harii Skill Development Center  ida iha Penang ne’ebé akomula foinsa’e sira hodi dezenvolve sira-nia abilidade no transferénsia koñesimentu kona-ba utilizasaun teknolojia iha sektor indústria. Sentru treinamentu ida-ne’e fornese treinamentu ba foinsa’e sira tuir nesesidade rekursu umanu husi empreza industriál sira. Foinsa’e sira ne’e hetan sertifikasaun porfesionál, ne’ebé prontu no bele absorve iha kampu traballu industriál iha Malázia. Karik iha Timor-Leste mós Governu liuhosi Sekretaria Estadu Formasaun Profesionál no Empregu, ho koordenasaun ho Ministériu Komérsiu Indústria no Ambiente bele estabelese Skill Development Center ida-ne’ebé sufisiente ho profesionál no fasilidade sira. 

Alein iha Skill Development Center, Penang mós iha Development Corporation (PDC) ne’ebé sai hanesan ujung tombak ba dezenvolvimentu sosio-ekonomia, kriasaun kampu traballu no hadi’ak povu Penang. Nune’e mós ninia atividade prinsipál sira inklui; sai O Governo de Reflexão, dezenvolvimentu industriál no dezenvolvimentu munisipál, rekualifikasaun urbana, habilitasaun asesível no investimentu sira. Dezde eziste, PDC freta kedas “novo água” no ninia esforsu iha dezenvolvimentu industriál no habilitasaun ne’ebé pozisiona Penang nu’udar polu industriál, turizmu no investimentu.   

Illa Penang mós dezeñada nu’udar sidade indústria iha Reinu Malázia ne’ebé kontribui maka’as ba dezenvolvimentu nasionál. Karik Timor-Leste bele haree husi Penang ba dezenvolvimentu indústria iha Timor-Leste, sai hanesan matadalan ida ne’ebé bele hatudu dalan ba dezenvolvimentu ekonomia nasionál. Timor-Leste mós la-kleur tan adere ba organizasaun rejionál ASEAN – ida-ne’e mós presiza preparasaun rekursu umanu ba sektor indústria, tanba kompetisaun rejionál sei estritiva liutan uainhira sai ona membru ba ASEAN. 

Estadu membru ASEAN nian sei hetan asesu livre ba merkadu traballu no mós produtu komersiál sira. Nune’e mós Timor-Leste nu’udar Estadu Demokrátiku la-taka dalan ba kompetisaun ida-ne’e. Maibé, ba interese nasionál, Governu Timor-Leste presiza duni prepara rekursu umanu rasik, ida-ne’ebé, bele iha kbiit atu kompete ho traballador estranjeiru no produtu komersiál estranjeiru.
Ita mós presiza haree katak investimentu iha ita-nia rain sei kiik tanba asesu finanseiru sai problema – empreza lokál maioria la iha kapitál natoon. Banku nasionál sira la estabelese sistema kréditu ne’ebé bele fasilita investimentu, ka fó kréditu ho juru ne’ebé a’as no empreza ladun iha kbiit atu atinji. Estatutu rai nian ne’ebé la loos no liu-liu lei ba rai ne’ebé sei pendente hela. 

Iha Malázia Governu estabelese institusaun finanseira (Khazana Foundation) ne’ebé ho papel fó atensaun no apoiu finanseiru ba investimentu. KHAZANA sai hanesan Governu ninia fundu ba dezenvolvimentu estratéjiku iha sektor indústria no manufatura.   

 “Khazana demonstra rezultadu konsistente, inklui dezempeñu finanseiru no estratéjiku, atividade sosiál no distribusaun, no dezenvolve kapasidade no institusionalizasaun ne’ebé sustentável.” Azman Mokhtar, Managing Director ba KHAZANA.  

Karik Timor-Leste bele mós haree oinsá institusaun finanseira ne’e afirma ninia kriasaun valor ba tempu naruk, ne’ebé ezije estratéjia ida klaru ba sektor hot-hotu iha indústria no jeográfia foun. KHAZANA adopta postura makro-jestaun ativa no kolabora ho empreza investidor sira liuhosi abordajen investimentu ida-ne’ebé, iha objetivu, ba rezultadu transformadora. Institusaun ne’e mós ajuda empreza envestidor asosiadu sira atu hakat ba investimentu iha sektor foun ruma no kolabora ho entidade sektor públiku no privadu, hodi ajuda kataliza dezenvolvimentu no progresu nasionál.
KHAZANA hetan apoiu masimu husi Governu liuhosi Ministériu Finansa Malázia nian, tanba fundasaun ne’e nu’udar apoiu ba investimentu estratéjiku sira. Fundasaun ne’e estabelese ho lei de Sociedades de 1965, ne’ebé nu’udar propriedade Ministériu Finansa tuir akta 1957. Fundasaun halo papel katalizador ba kondusaun indústria oioin no inisiativa  estratéjika nasionál sira ba interese dezenvolvimentu ekonómiku ba longu prazu. 

Mohd Esa – subsekretáriu ba asuntu ekonomia no divizaun internasionál Ministériu Finansa, informa, Malázia uluk dezenvolve ninia sektor indústria bazeadu ba sektor agrikultura. Situasaun Malázia iha tinan 40 liuba enfrenta kondisaun ekonómika hanesan Timor-Leste atuál. Ekonomia depende maka’as ba petroléu no gas, maibé Governu Malázia buka solusaun no estabelese estratejia atu hahu Polítika Dezenvolvimentu Indústria bazea ba sektor agrikultura, peska no turizmu. Diversifikasaun sektor ekonomia hala’o hafoin identifika rekursu potensiál seluk ne’ebé eziste iha Malázia. Situasaun ekonomia muda husi agrikultura subsistente ba agrikultura ekonómika no aplikasaun teknolojia.
Governu fornese insentiva ba dezenvolvimentu sektor indústria; Pekena no Média Empreza (PME) sira hetan asesu ba finansiamentu husi Estadu, no asumi sira-nia papel atu investe iha sektor estratéjika sira tuir demanda merkadu nasionál no internasionál. Hafoin PME komesa moris buras no independente ona, Estadu mós fornese insentiva hodi atrai Foreign Investment (Investimentu estranjeiru) maibé foka ba investimentu iha light industry (Indústria Boot). 

 “Hakarak aprende husi esperiénsia Malázia nian iha dezenvolvimentu ekonómiku espesifikamente iha sektor indústria; ita hakarak hatene oinsá Malázia dezenvolve ninia sektor indústria. Tanba Malázia hanesan nasaun ida-ne’ebé dezenvolvidu iha Sudeste Aziátiku ne’ebé ho ninia dezenvolvimentu ekonomia mós la’o di’ak kompara mós ho nasaun seluk.” Vise-ministru Nino Pereira afirma momentu ne’ebá.  

Iha Ministériu Indústria no Negósiu Internasionál, Malázia, responsável ba polítika investimentu nasionál no mós internasionál, hodi promove empreza nasionál sira nian partisipasaun ba dezenvolvimentu indústria. Nune’e mós  promove no estratejiza Malázia nian “global competitiveness” iha negósiu internasionál ho kria high value added goods and services no enkoraja dezenvelvimentu atividade industriál  hodi hasa’e Malázia nian ekonomia nasionál, nu’udar bele atinji “a developed nation status” iha tinan 2020.

Haree husi portfoliu ba responsabilidade husi Ministeriu Indústria no Negósiu Internasionál, inklui; Malaysian Investment Development Authority (MIDA) ka Autoridade ba Dezenvolvimentu Investimentu, Malaysia External Trade Development Corporation (MATRADE) ka Korporasaun ba Dezenvolvimentu Negósiu Eksterna, Malaysia Productivity Corporation (MPC) ka Korporasaun Produtividade, SME Corporation Malaysia (SME Corp) ka Korporasaun PME, Small And Medium Enterprise Bank (SME Bank) ka Banku Pekena no Média Empreza, Malaysian Industrial Development Finance (MIDF) ka Finansiamnetu Dezenvolvimentu Industriál, Halal Industry Development Corporation (HDC) ka Korporasaun Dezenvolvimentu Indústria Halal, Malaysia Automotive Institute (MAI), ka Institutu Automotivu Malázia, Malaysia Steel Institute (MSI) no The Special Taskforce to Facilitate Business.

Uainhira ita haree husi – institutsaun, Polítika no Implementasaun – hatudu loloos katak sektor indústria presiza hetan atensaun sériu iha dezenvolvimentu nasionál. Estadu presiza tau orsamentu natoon ba implementasaun polítika no investimentu iha sektor indústria. Estadu presiza kria fundu investimentu estratéjiku ne’ebé nu’udar insentiva ba investimentu estranjeiru no mós investimentu nasionál. 

Timor-Leste ohin loron iha ona fundu dezenvolvimentu kapitál umanu, maibé presiza mós estabelese sentru treinamentu; transferénsia koñesimentu kona-ba utilizasaun teknolojia no prepara rekursu umanu ho kualidade hodi absorve iha empreza industriál sira iha rai laran. Konstruksaun infraestrutura bázika, ne’ebé nesesáriu tebetebes, tenke harii ho sériu no responsabilidade ba kualidade. Tanba indústria presiza infraestrutura bázika –eletrisidade, Estrada no portu – ne’ebé bele fasilita ninia ezisténsia no bele sustentável liutan.   

Haree hikas vizaun ba tinan 2030, Timor-Leste sei sai nasaun ne’ebé ho ekonomia moderna diversifikada, infraestrutura ho kualidade a’as inklui Estrada, fornesimentu enerjia, portu no telekomunikasaun. Agrikultura subsistente sei muda ba agrikultura komersiál. Timor-Leste sei sai auto-sufisente iha hahan no sei produs produtu barak liutan ba merkadu. Dezenvolvimentu ekonómiku Timor-Leste nian sei konduzida husi dezenvolvimentu indústria ho baze iha sektor agrikultura, turizmu no petroléu. 

Atu atinji vizaun ida-ne’e, Estadu Timor-Leste tenke hahu investimentu iha sektor indústria; infraestrutura bázika, asesu kapitál finanseiru no rekursu umanu tenke dezenvolve didi’ak. Polítika Nasionál Dezenvolvimentu Indústria tenke eziste ona, prosedimentu ba investimentu, lei no regulamentu sira ne’ebé relasiona ho indústria mós tenke kria ona no disponível ba investidór sira.


Husi 
Rogério Pires
Nota Vizita Estudu Komparativu
Malaysia, 1-3. 03.2016
 

No comments:

Post a Comment