Vice Ministro MCIA Nino Pereira |
Ekonomia
iha Timor-Leste depende maka’as ba sektor petrolifeira, ne’ebé kobre orsamentu anuál
estadu ba dezenvolvimentu, vensimentu no mós dezenvolvimentu kapitál umanu. Tuir
Planu Dezenvolvimentu Nasionál, Timor-Leste tenke atinji ninia dezenvolvimentu
ekonómiku ho rendimentu médiu-altu iha tinan 2030, no define diversifikasaun
sektor ekonomia ho baze agrikultura no turizmu.
Fundu
Monitáriu Internasionál (FMI) fó sai katak rendimentu Timor-Leste nian
perkapita kiik liu kompara ho nasaun seluk iha rejiaun, nune’e mós ninia
ekonomia depende maka’as ba minarai, orsamentu anuál Estadu nian kuaze
totalmente husi fundu minarai. Tuir mós informasaun husi livru Orsamentu Jerál
Estadu, Timor-Leste iha tinan 2002 – 2007 ninia orsamentu anuál Estadu mai husi
fundu minarai atinji 562.8 Millaun Dolar Ámerika. Maibé iha tinan 2013 orsamentu anuál Estadu kuaze hahu aumenta ho
2 Millaun Dolar Ámerika. Alein ne’e despeza Estadu nian hahu tuun ba 1.6
Millaun Dollar Ámerika.
Estimasaun
Produtu Internu Brutu (PIB) mós hatudu iha realidade katak kontribusaun sektor
naun-petrolifeiru foin mak atinji 5,6% iha tinan 2013, 7,1% iha tinan 2014 no
7,0% iha tinan 2015 (livru Orsamentu Jerál Estadu, 2015). Peskiza ida hala’o hamutuk
husi UNTL, IOB no UNPAZ (2015) rekomenda maka’as no afirma dezenvolvimentu
sektor indústria, ho asesu finanseiru, no dezenvolvimentu rekursu umanu iha
sektor refere sei menus tebe-tebes. Kondisaun ida-ne’e maka fó impaktu ba menus
investimentu – situasaun ekonomia iha rai laran seidauk estável no afeta ba
aumentu númeru dezempregu.
Partisipasaun
Pekena no Média Empreza iha dezenvolvimentu ekonómiku, ne’ebé sai xave, depende
maka’as ba polítika investimentu ida-ne’ebé estratéjiku, inkluzivu no
sustentável. Investimentu iha sektor
agrikultura no turizmu nesesita kapital finanseiru, rekursu umanu no
infraestrutura bázika. Rekursu umanu nu’udar obstakulu ida, sériu liutan, ba
dezenvolvimentu sektor ne’e rasik. Koñesimentu espesializada ba aplikasaun
teknolojia no mós esplorasaun rekursu naturál sira sei mukit.
Nune’e,
Governu Timor-Leste presiza kria polítika dezenvolvimentu ida-ne’ebé integradu
ka bele akomula sektor xave sira iha dezenvolvimentu ekonomia nasionál. Tanba sektor
xave sira ne’ebé identifikadu – infraestrutura, edukasaun, agrikultura no
turizmu – horik kontribusaun kona-ba redusaun dependénsia ekonómika ba sektor
petrolifeiru. Ne’e katak Governu Timor-Leste tenke halo esforsu maka’as hodi hamosu
prosperidade loloos ba timoroan tomak. Hahu ho dezenvolvimentu infraestrutura
bázika – Estrada, Portu no Eletrisidade – ne’ebé kada tinan hetan alokasaun
orsamentu estadu boot tebtebes.
Indústria
sai sektor estratéjika ba dezenvolvimentu ekonomia nasionál. Sektor ida-ne’e
hatodan hela ba Ministériu Komérsiu, Indústria no Ambiente. Ministériu ne’e
rasik, maske enfrenta rekursu umanu ne’ebé menus no orsamentu ne’ebé kiik, ho
apoiu husi ajénsia dezenvolvimentu no organizasaun sivil balun hahu hakat ida ba
dezenvolvimentu indústria iha Timor-Leste. Ministériu ne’e utiliza orsamentu
subvensaun públika – sai nu’udar polítika ba insentiva dezenvolvimentu
indústria – ne’ebé ninia rezultadu ita bele haree ona. Ezemplu ida mak oras
ne’e ita iha ona produtu masin, bee-minerál no kafé, maske sei kategoriza
hanesan indústria kiik no médiu.
Klaru
duni, Timor-Leste presiza foti matadalan balun husi nasaun viziñu sira –
Indonezia, Singapura no Malázia – nu’udar hakat ho fiar metin ba
dezenvolvimentu sektor importante ne’e. Iha study
tour ida ne’ebé lidera husi vise-ministru MCIA, Nino Pereira, ba Malázia (01-03
Marsu 2016) hodi haree direita implementasaun polítika dezenvolvimentu
industriál nasaun ne’e, bele lori naroman ba Timor-Leste ninia dezenvolvimentu
indústria. Tanba Ministériu Komérsiu Indústria no Ambiente oras ne’e mós hakat
hela ho faze dezenvolve Polítika Nasionál Dezenvolvimentu Industriál.
Durante
enkontru sira iha Malázia, vise-ministru akresenta beibeik kona-ba dependénsia
Estadu Timor-Leste nian ba sektor petroléu no gás. Tuir nia, Timor-Leste ninia
dezenvolvimentu nasionál oras ne’e sei depende hela ba retornu husi
eksploitasaun rekursu irenovável ne’e. Kontribusaun sektor indústria ba
rendimentu nasionál sei kiik tebtebes kompara ho nasaun sub-dezenvolvidu
seluk.
Tanba
ne’e, nu’udar nasaun ho otas nurak, presiza tebetebes aprende barak husi nasaun
sira avansadu. Aprende kona-ba implementasaun Polítika Nasionál Dezenvolvimentu
Indústria, asesu finanseiru no mós investimentu iha sektor indústria. Klaru
katak indústria la’ós sektor ida-ne’ebé hamrik mesmesak. Sektor ida-ne’ebé
presiza polítika dezenvolvimentu ne’ebé integradu – sektor ida-ne’e liga ba
sektor sira seluk; edukasaun, infraestrutura, teknolojia no rekursu naturál.
Nune’e
mós Timor-Leste presiza estabelese sistema asesu finanseiru ida-ne’ebé efetivu,
prosedimentu investimentu nian no mós polítika dezenvolvimentu indústria
ida-ne’ebé integradu. Tanba sektor indústria presiza investimentu sériu, ne’ebé
bele mós investimentu estranjeiru direita (foreign direct investment) no
investimentu nasionál. Maibé investimentu ba sektor indústria iha nasaun ne’e
rasik sei kiik liu duké sektor sira seluk. Afinál, indústria iha ninia
kontribusaun boot ba dezenvolvimentu ekonomia nasionál. Sektor indústria bele
absorve sidadaun dezempregada sira, aumenta rendimentu nasionál no muda povu
ninia moris.
Dezenvolvimentu
indústria mós nesesita rekursu umanu ne’ebé kualifikadu – abilidade no
koñesimentu ba utilizasaun teknolojia (profesionalidade) – ba eksploitasaun
rekursu naturál. Tanba ne’e, Timor-Leste presiza mós harii Skill Development Center ida-ne’ebé bele dezenvolve abilidade no
koñesimentu kona-ba utilizasaun teknolojia, no nune’e sidadaun sira bele
kompetível ka prontu ba nesesidade sektor indústria nian.
Iha
Malázia, Governu harii Skill Development
Center ida iha Penang ne’ebé akomula
foinsa’e sira hodi dezenvolve sira-nia abilidade no transferénsia koñesimentu kona-ba
utilizasaun teknolojia iha sektor indústria. Sentru treinamentu ida-ne’e
fornese treinamentu ba foinsa’e sira tuir nesesidade rekursu umanu husi empreza
industriál sira. Foinsa’e sira ne’e hetan sertifikasaun porfesionál, ne’ebé
prontu no bele absorve iha kampu traballu industriál iha Malázia. Karik iha
Timor-Leste mós Governu liuhosi Sekretaria Estadu Formasaun Profesionál no
Empregu, ho koordenasaun ho Ministériu Komérsiu Indústria no Ambiente bele
estabelese Skill Development Center
ida-ne’ebé sufisiente ho profesionál no fasilidade sira.
Alein
iha Skill Development Center, Penang
mós iha Development Corporation (PDC)
ne’ebé sai hanesan ujung tombak ba
dezenvolvimentu sosio-ekonomia, kriasaun kampu traballu no hadi’ak povu Penang.
Nune’e mós ninia atividade prinsipál sira inklui; sai O Governo de Reflexão, dezenvolvimentu industriál no dezenvolvimentu
munisipál, rekualifikasaun urbana, habilitasaun asesível no investimentu sira.
Dezde eziste, PDC freta kedas “novo água”
no ninia esforsu iha dezenvolvimentu industriál no habilitasaun ne’ebé
pozisiona Penang nu’udar polu industriál, turizmu no investimentu.
Illa
Penang mós dezeñada nu’udar sidade indústria iha Reinu Malázia ne’ebé kontribui
maka’as ba dezenvolvimentu nasionál. Karik Timor-Leste bele haree husi Penang
ba dezenvolvimentu indústria iha Timor-Leste, sai hanesan matadalan ida ne’ebé
bele hatudu dalan ba dezenvolvimentu ekonomia nasionál. Timor-Leste mós
la-kleur tan adere ba organizasaun rejionál ASEAN – ida-ne’e mós presiza
preparasaun rekursu umanu ba sektor indústria, tanba kompetisaun rejionál sei
estritiva liutan uainhira sai ona membru ba ASEAN.
Estadu
membru ASEAN nian sei hetan asesu livre ba merkadu traballu no mós produtu
komersiál sira. Nune’e mós Timor-Leste nu’udar Estadu Demokrátiku la-taka dalan
ba kompetisaun ida-ne’e. Maibé, ba interese nasionál, Governu Timor-Leste
presiza duni prepara rekursu umanu rasik, ida-ne’ebé, bele iha kbiit atu kompete
ho traballador estranjeiru no produtu komersiál estranjeiru.
Ita
mós presiza haree katak investimentu iha ita-nia rain sei kiik tanba asesu
finanseiru sai problema – empreza lokál maioria la iha kapitál natoon. Banku
nasionál sira la estabelese sistema kréditu ne’ebé bele fasilita investimentu,
ka fó kréditu ho juru ne’ebé a’as no empreza ladun iha kbiit atu atinji. Estatutu
rai nian ne’ebé la loos no liu-liu lei ba rai ne’ebé sei pendente hela.
Iha
Malázia Governu estabelese institusaun finanseira (Khazana Foundation) ne’ebé
ho papel fó atensaun no apoiu finanseiru ba investimentu. KHAZANA sai hanesan
Governu ninia fundu ba dezenvolvimentu estratéjiku iha sektor indústria no
manufatura.
“Khazana demonstra rezultadu konsistente, inklui
dezempeñu finanseiru no estratéjiku, atividade sosiál no distribusaun, no dezenvolve
kapasidade no institusionalizasaun ne’ebé sustentável.” Azman Mokhtar, Managing
Director ba KHAZANA.
Karik
Timor-Leste bele mós haree oinsá institusaun finanseira ne’e afirma ninia
kriasaun valor ba tempu naruk, ne’ebé ezije estratéjia ida klaru ba sektor
hot-hotu iha indústria no jeográfia foun. KHAZANA adopta postura makro-jestaun
ativa no kolabora ho empreza investidor sira liuhosi abordajen investimentu ida-ne’ebé,
iha objetivu, ba rezultadu transformadora. Institusaun ne’e mós ajuda empreza
envestidor asosiadu sira atu hakat ba investimentu iha sektor foun ruma no
kolabora ho entidade sektor públiku no privadu, hodi ajuda kataliza
dezenvolvimentu no progresu nasionál.
KHAZANA
hetan apoiu masimu husi Governu liuhosi Ministériu Finansa Malázia nian, tanba
fundasaun ne’e nu’udar apoiu ba investimentu estratéjiku sira. Fundasaun ne’e
estabelese ho lei de Sociedades de 1965, ne’ebé nu’udar propriedade
Ministériu Finansa tuir akta 1957. Fundasaun halo papel katalizador ba
kondusaun indústria oioin no inisiativa
estratéjika nasionál sira ba interese dezenvolvimentu ekonómiku ba longu
prazu.
Mohd
Esa – subsekretáriu ba asuntu ekonomia no divizaun internasionál Ministériu
Finansa, informa, Malázia uluk dezenvolve ninia sektor indústria bazeadu ba
sektor agrikultura. Situasaun Malázia iha tinan 40 liuba enfrenta kondisaun
ekonómika hanesan Timor-Leste atuál. Ekonomia depende maka’as ba petroléu no
gas, maibé Governu Malázia buka solusaun no estabelese estratejia atu hahu
Polítika Dezenvolvimentu Indústria bazea ba sektor agrikultura, peska no
turizmu. Diversifikasaun sektor ekonomia hala’o hafoin identifika rekursu
potensiál seluk ne’ebé eziste iha Malázia. Situasaun ekonomia muda husi
agrikultura subsistente ba agrikultura ekonómika no aplikasaun teknolojia.
Governu
fornese insentiva ba dezenvolvimentu sektor indústria; Pekena no Média Empreza
(PME) sira hetan asesu ba finansiamentu husi Estadu, no asumi sira-nia papel
atu investe iha sektor estratéjika sira tuir demanda merkadu nasionál no
internasionál. Hafoin PME komesa moris buras no independente ona, Estadu mós
fornese insentiva hodi atrai Foreign
Investment (Investimentu estranjeiru) maibé foka ba investimentu iha light industry (Indústria Boot).
“Hakarak aprende husi esperiénsia Malázia nian
iha dezenvolvimentu ekonómiku espesifikamente iha sektor indústria; ita hakarak
hatene oinsá Malázia dezenvolve ninia sektor indústria. Tanba Malázia hanesan
nasaun ida-ne’ebé dezenvolvidu iha Sudeste Aziátiku ne’ebé ho ninia dezenvolvimentu
ekonomia mós la’o di’ak kompara mós ho nasaun seluk.” Vise-ministru Nino
Pereira afirma momentu ne’ebá.
Iha Ministériu Indústria no
Negósiu Internasionál, Malázia, responsável ba polítika investimentu nasionál
no mós internasionál, hodi promove empreza nasionál sira nian partisipasaun ba
dezenvolvimentu indústria. Nune’e mós promove no estratejiza Malázia nian “global competitiveness” iha negósiu
internasionál ho kria high value added
goods and services no enkoraja dezenvelvimentu atividade industriál hodi hasa’e Malázia nian ekonomia nasionál,
nu’udar bele atinji “a developed nation status” iha tinan 2020.
Haree
husi portfoliu ba responsabilidade husi Ministeriu Indústria no Negósiu
Internasionál, inklui; Malaysian
Investment Development Authority
(MIDA) ka Autoridade ba Dezenvolvimentu Investimentu, Malaysia External Trade
Development Corporation (MATRADE) ka Korporasaun ba Dezenvolvimentu Negósiu
Eksterna, Malaysia Productivity Corporation (MPC) ka Korporasaun Produtividade,
SME Corporation Malaysia (SME Corp) ka Korporasaun PME, Small And Medium
Enterprise Bank (SME Bank) ka Banku Pekena no Média Empreza, Malaysian
Industrial Development Finance (MIDF) ka Finansiamnetu Dezenvolvimentu
Industriál, Halal
Industry Development Corporation
(HDC) ka Korporasaun Dezenvolvimentu Indústria Halal, Malaysia Automotive
Institute (MAI), ka Institutu Automotivu Malázia, Malaysia Steel Institute
(MSI) no The Special Taskforce to
Facilitate Business.
Uainhira
ita haree husi – institutsaun, Polítika no Implementasaun – hatudu loloos katak
sektor indústria presiza hetan atensaun sériu iha dezenvolvimentu nasionál.
Estadu presiza tau orsamentu natoon ba implementasaun polítika no investimentu
iha sektor indústria. Estadu presiza kria fundu investimentu estratéjiku ne’ebé
nu’udar insentiva ba investimentu estranjeiru no mós investimentu nasionál.
Timor-Leste
ohin loron iha ona fundu dezenvolvimentu kapitál umanu, maibé presiza mós
estabelese sentru treinamentu; transferénsia koñesimentu kona-ba utilizasaun
teknolojia no prepara rekursu umanu ho kualidade hodi absorve iha empreza
industriál sira iha rai laran. Konstruksaun infraestrutura bázika, ne’ebé
nesesáriu tebetebes, tenke harii ho sériu no responsabilidade ba kualidade.
Tanba indústria presiza infraestrutura bázika –eletrisidade, Estrada no portu –
ne’ebé bele fasilita ninia ezisténsia no bele sustentável liutan.
Haree
hikas vizaun ba tinan 2030, Timor-Leste sei sai nasaun ne’ebé ho ekonomia
moderna diversifikada, infraestrutura ho kualidade a’as inklui Estrada,
fornesimentu enerjia, portu no telekomunikasaun. Agrikultura subsistente sei muda
ba agrikultura komersiál. Timor-Leste sei sai auto-sufisente iha hahan no sei
produs produtu barak liutan ba merkadu. Dezenvolvimentu ekonómiku Timor-Leste
nian sei konduzida husi dezenvolvimentu indústria ho baze iha sektor
agrikultura, turizmu no petroléu.
Atu
atinji vizaun ida-ne’e, Estadu Timor-Leste tenke hahu investimentu iha sektor
indústria; infraestrutura bázika, asesu kapitál finanseiru no rekursu umanu
tenke dezenvolve didi’ak. Polítika Nasionál Dezenvolvimentu Indústria tenke
eziste ona, prosedimentu ba investimentu, lei no regulamentu sira ne’ebé
relasiona ho indústria mós tenke kria ona no disponível ba investidór sira.
Husi
Rogério Pires
Nota Vizita Estudu Komparativu
Malaysia, 1-3. 03.2016
Nota Vizita Estudu Komparativu
Malaysia, 1-3. 03.2016
No comments:
Post a Comment