Wednesday, July 1, 2015

Dezenvolvimentu no Asesibilidade ba Sidadaun Hothotu



Frederico, Ema ho Defisiensia Fiziku wainhira ho kadeira roda vizita Timor Plaza
Iha vida rutina, barak liu akontese prátika “ haluhan” ema seluk hosi prosesu sira-ne’ebé nu’udar parte hosi dezenvolvimentu no partisipasaun sosiál nian. Bele haree hikas karik, durante hakat sira ba prosesu dezenvolvimentu nian – akontesimentu simples sira inkonsiente no konsiente – halo ema komete “haluhan” ema seluk wainhira dezeña modelu dezenvolvimentu nian. 

Hakarak reafirma iha ne'e kona-ba dezeñu sira dezenvolvimentu fíziku nian, ne’ebé mosu iha ambiente ne’ebé hafurak ema ninia haree. Ho observasaun simples, koko husu: seraké iha espasu ba ema seluk ho defisiénsia ninia movimentu? Seraké dezenvolvimentu akontese de’it ba sidadaun ne’ebé  sein defisiénsia? Loos duni, konstruksaun fíziku barak liu la fó espasu ba sidadaun seluk ninia movimentu.  Hanesan nasaun demokrátiku, sidadaun hothotu iha direitu ba sasan públiku no nu’udar proriedade públiku. Maibé sidadaun seluk sai impedimentu ba partisipasaun sidadaun seluk nian, tanba kondisaun ambiente la-asesivel, no desigualizasaun oportunidade. 


Impedimentu ba sidadaun seluk dalabarak akontese tanba interese pesoál ne’ebé nunka lakon hosi ema ninia hahalok. Ema hakarak kria kondisaun ida tuir de'it ninia kondisaun rasik duké ema seluk ne’ebé ho kondisaun la-hanesan. Ikus-mai, situasaun ambientál hanesan ho kondisaun ema ne’e nian. Ambiente ne’ebé iha, só iha de’it ba ema ne’ebé sein defisiénsia, no impede ema seluk ne’ebé ho defisiénsia. Kondisaun ambientál hanesan ne’e sai kondisaun ne’ebé la iha asesibilidade, no ida-ne’e hanesan ekskluzaun no desigualizasaun oportunidade. Dezenvolvimentu ne’ebé la iha atensaun ba asesibilidade lori malisan a’at ba ema seluk atu partisipa ativa iha atividade moris nian.

 Entaun kondisaun ambientál ne’ebá la-asesivel prejudika duni partipasaun sidadaun ho defisiénsia iha vida sosiedade nian no lakon oportunidade atu kontribui ba dezenvolvimentu nasionál. Nune'e dezenvolvimentu ne'ebé devia hetan impulsu hosi inkluzaun sosiál ka sidadaun tomak ninia kontribusaun sai mukit duni. Tanba inkluzaun sosiál kobre mós kondisaun ambientál ne’ebé asesivel, no liu-liu fó espasu ba ema atu partisipa no komunika iha kondisaun ne’ebé livre. Tanba ne’e, dezenvolvimentu devia hetan atensaun sériu no di’ak liu kuandu iha integrasaun ba aspektu sira-ne’ebé prejudika inkluzaun sosiál. Nune’e mós ambiente asesivel hanesan direitu fundamentál no parte hosi direitu humanu no sai ona preokupasaun globál. Organizasaun Nasoens Unidas konsidera asesibilidade sai asuntu prioridade ba inkluzaun sosiál no liu-liu ba moris di’ak ema ho defisiénsia nian.

Konstituisaun RDTL mós garante no fó valór ba partisipasaun ativu husi sidadaun hotu-hotu iha moris sosiál, ekonómiku no kulturál. Haree ba asuntu ne’e, importante tebes atu Estadu fornese ambiente ne’ebé bele halo sidadaun hotu-hotu ezerse ninia kna’ar iha kondisaun ne’ebé livre ka sein prejudikasaun ba movimentu individuál. Iha kontestu ida-ne’e dezenvolvimentu tenke hahu ho dezeñu ne’ebé inkluzivu no Institusaun sira Estadu nian iha responsabilidade boot ba kriasaun ambiente ne’ebé asesivel liuhosi polítika, programa no implementasaun ne’ebé konkreta. Asesibilidade, iha sistema jerál hosi sosiedade, kobre ambiente kulturál no fíziku, horik-fatin no transportasaun, saude no serbisu sosiál, oportunidade edukasionál no serbisu, vida sosiál no kulturál, inklui desportu no fasilidade sira rekriasaun nian sai parte importante iha objetivu dezenvolvimentu nian ba igualizasaun oportunidade. 

Iha Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Nasionál RDTL 2011-2030 projekta dezenvolvimentu ida-ne’ebé devia bele atinji ho polítka inkluzaun sosiál. Nune’e prosesu sira ba dezenvolvimentu nian tenke la sees hosi dezeñu ida-ne’ebé fó igualizasaun oportunidade ba sidadaun hothotu iha Timor-Leste. Igualizasaun oportunidade nu’udar forma dezenvolvimentu sosiál no ekonómiku ne’ebé mais pertinente, no propriu iha era demokrasia. Tanba, ho fornesimentu oportunidade iguál ba sidadaun sira, Estadu bele hetan vida nasaun ida-ne’ebé moris iha ambiente inkluzivu no sidadaun sira ezerse ninia kna’ar iha situasaun ne’ebé livre, hodi tulun lisuk ba dezenvolvimentu nasionál liu-liu moris di’ak ba sidadaun hothotu. 

Atu atinji polítika inkluzaun sosiál la’ós  tula de’it naha ba ema mesak ida ka hatuur responsabilidade ne’e ba Estadu hodi kria kondisaun. Maibé ema hothotu ne’ebé halo parte iha Estadu asumi dever nu’udar sidadaun, hamosu inisiativa ne’ebé hatudu pasu pozitivu ba atinjimentu propesperidade sosiál nian. Sosiedade Sivil no Seitor Privadu hamutuk ho Governu tenke halo esforsu hodi fo impulsu ba implementasaun programa dezenvolvimentu ne’ebé iha oportunidade hanesan ba sidadaun hothotu. 

Sosiedade sivil fó advokasia ne’ebé iha impulsu ba kriasaun ambiente asesivel ba sidadaun hothotu. Maibé seitor privadu tenke asumi papel importante iha implementasaun dezeñu dezenvolvimentu no Estadu liuhosi Governu tenke hamosu polítika ne’ebé bele kria ambiente asesivel ba ninia sidadaun. Karik Estadu hakarak halo konstruksaun edifisiu ida presiza konsidera espasu (asesibilidade)  ba movimentu sidadaun hothotu nian. Seraké edifisiu ne’ebé Governu projekta iha asesibilidade ba sidadaun hothotu? Tanba ida-ne’e sai pasu primeiru ba dezenvolvimentu inkluzaun sosiál. 

Polítika Inkluzaun Sosiál la’ós de’it inspira sidadaun hothotu halo parte iha dezenvolvimentu nasionál, maibé oinsá bele kria ambiente asesivel ba sidadaun hothotu atu sidadaun sira seluk ne’ebé iha impedimentu fíziku, psikolójiku no sensoriál, ne’ebé ambiente mós sai faktór prinsipál hanetik sira atu partisipa, bele ativamente halo parte iha prosesu ne’e. Karik sidadun ida ho defisiénsia fíziku, nia la bele partisipa no halo ninia kna’ar rutina kuandu ambiente ne’ebé nia eziste la asesivel. Ema ho kadeira roda la bele ba eskola tanba ambiente eskola la asesivel – edifisiu la iha rampa, odamatan klo’at, no sintina mós la bele asesu. Ema ho defisiénsia matan la bele asesu informasaun tanba informasaun la-asesivel: la imprime ho letra Braille ka la-hatene le’e letra Braille, no la iha jaws talking ka voice reading (programa elektronika ne’ebé ajuda ema ho defisiénsia matan bele le’e no asesu informasaun).  
 
Estadu bele fornese asesibilidade ba ema kbiit la’ek sira inklui ema ho defisiénsia ho maneira apropriadu, hakbiit ema ho defisiénsia atu moris independente no fó partisipasaun tomak iha aspeitu hothotu moris nian. Wainhira Estadu hahu ho programa dezenvolvimentu ne’ebé integradu, ne’ebé inklui aspeitu sira-ne’ebé hamenus bareira ba inkluzaun sosiál, Estadu sei la fakar osan barak ka gastu boot, tan de’it halo rehabilitasaun. Estadu hahu kedas ho polítika dezenvolvimentu integradu ba implementasaun programa ida, fó espasu di’ak no pasu pozitivu tebes ba inkluzaun sosiál. 

 Iha PEDN ba tinan 20 nian, Estadu mós projekta prosperidade nasaun nian ho uza instrumentu xave ha’at; Vontade Polítika, Poténsia Ekonómika, Integrasaun Nasionál no  Sosiedade Dinámika. Defisiénsia hanesan diverisdade sosiál ne’ebé haksumik poténsia ne’ebé seida’uk esplora didi’ak. Tanba defisiénsia la’ós inkapasidade totál maibé parte hosi sosiedade ne’ebé nesesita kbiit espesiál hodi estimula partisipasaun iha vida rutina. Nune’e, sidadaun ho defisiénsia nu’udar parte hosi sosiedade ne’ebé eziste ho impedimentu, no susar partisipa iha vida sosiedade kuandu sein impulsu espesífiku no kuandu ambiente ne’ebé la asesivel.

Timor-Leste nu’udar Estadu demokrátiku, ne’ebé iha responsabilidade estatál ba fornesimentu seguransa no prosperidade ba sidadaun timorense tomak. Estadu merese fó antendimentu ne’ebé bele reforsa no inspira partisipasaun ema hotu nian iha prosesu dezenvolvimentu nasionál. Estadu iha dever atu kria ambiente Timor-Leste ne’ebé iha asesibilidade no iha oportunidade ba sidadaun hothotu, atu nune’e, timoroan tomak bele fó ninia partisipasaun tomak ho ninia vontade no kapasidade tomak nu’udar sidadaun, hodi atinji mehi Timor-Leste sai nasaun ne’ebé prósperu no forte.

Dezenvolve Timor-Leste, responsabilidade sidadaun hothotu nian no sidadaun hothotu tenke hahu ho inisitiava ne’ebé la prejudika partisipasaun hosi sidadaun sira seluk. Tanba sosiedade horik diversidade ne’ebé sei haksumik no presiza deskobre hodi fó kbiit ba dezenvolvimentu. Maibé, kuandu iha fornesimentu ba asesibilidade no oportunidade iguál ba sidadaun hothotu, ema ida-idak sei mosu ho ninia vontade no kapasidade atu halo parte iha prosesu dezenvolvimentu. Inkluzaun sosiál iha prosesu dezenvolvimentu fó forsa ba movimentu harii nasaun ho poténsia sira-ne’ebé durante ne’e seida’uk esplora didi’ak. 

Tempu hahu ona ba timoroan sira, atu hanoin hodi harii Timor-Leste ida-ne’ebé ba timoroan hothotu. Timor-Leste ida-ne’ebé prósperu no forte tanba timoroan rasik ninia partisipasaun no kontribusaun ne’ebé la sente kolen. Tempu to’o ona ba ita atu hahu ho orgullu, sein ekskluzaun, dezenvolve Timor-Leste sai ezemplu kmanek ba rai seluk. Unity is solid and strong for development!

Hosi
Rogerio Pires

No comments:

Post a Comment