Tuesday, July 14, 2015

Edukasaun Inkluziva Ála Era Demokrasia



Labarik ho Defisiensia Intelektual, Eskola iha Eskola Infantil Alma Sister Dili, 2015 [foto Roger].



Edukasaun sai hanesan asuntu xave ba dezenvolvimentu sosiál no ekonómika iha nasaun no iha mundu. Importánsia edukasaun nian hatudu iha fornesimentu servisu edukasaun hosi institusaun  sira Estadu nian. Fornesimentu ba servisu edukasaun nu’udar preparativa ba jerasaun sira ho kualidade hodi asumi papel ba sustentabilidade dezenvolvimentu nasionál.  

Estadu iha papel importante atu garante sidadaun hohtotu iha asesu ba edukasaun no sai parte obrigasaun bázika iha moris nu’udar nasaun. Tanba edukasaun forma jerasaun ne’ebé bele muda moris komunidade nian ka bele ho abilidade asumi papel importante iha konstruksaun sosiál no mós dezenvolvimentu ekonómiku. Papel ida-ne’e nu’udar parte xave ba jerasaun foun sira liu-liu asumi kna’ar hanesan sidadaun. Oinsá Estadu Timor-Leste bele prepara ninia sidadaun (jerasaun foun) sira liuhosi edukasaun? 

Sidadaun hothotu iha direitu atu iha asesu ba edukasaun la-hó diskriminasaun, tantu tuir ninia kondisaun fízika, mentál, intelektuál no sensoriál, ka tuir disabilidade ekonómika ne’ebé horik iha familia ida-idak. Prinsipiu sira mak temi ne’e hanesan responsabilidade hosi Estadu Demokrátiku sira iha mundu; fornese edukasaun ba sidadaun hothotu tanba sira iha papel importante ba nasaun iha futuru no rekere atu eziste iha ambiente edukativu no konstruktivu. 


Iha era restaurasaun, Estadu Timor-Leste mós ho vontade hakarak restaura sektor edukasaun ho Polítika Edukasaun Inkluziva. Polítika ida-ne’e hahu ona preparativa oioin iha ministériu relevante liu-liu halo konseitu ba dezenvolvimentu humanu ho uza polítika refere. Saida maka konseitu hosi Polítika Nasionál ba Edukasaun Inkluziva? Konseitu polítika ida-ne’e hanesan atu responde rekerimentu hosi ONU nian Konvensaun ba Direitu Labarik. Koko atu garante ba labarik sira ho fornesimentu edukasaun ne’ebé inkluzivu.


Tuir referénsia ida hosi Malázia no Indonésia, edukasaun inkluziva maka sistema servisu edukasaun nian ne’ebé fornese oportunidade ba labarik sira ho nesesidade espesiál ka inklui labarik sira ho defisiénsia iha edukasaun formál iha eskola públiku sira. Dezenu sistema edukasaun ida-ne’e kontemporáriu tebtebes ka tuir duni Objetivu Dezenvolvimentu Miléniu. Maibé, Estadu presiza fó atensaun sériu relasiona ho preparativa sira ba implementasaun polítika refere. Nune’e, implementasaun bele la’ós nu’udar projeitu pilotu de’it ka pre-teste ba inkluzaun iha mundu edukasaun. 


Prontidaun ba implementasaun edukasaun inkluziva kobre aspeitu sira ba asesibilidade nian no liu-liu fornesimentu edukadór sira, ne’ebé bele responde ka trata labarik sira ho nesesidade espesiál iha eskola públiku. Tanba labarik sira ho nesesidade espesiál mak inklui labarik sira ho defisiénsia fízika, mentál, intelektuál no sensoriál. Nune’e, Governu presiza hamosu orientasaun inkluziva ba eskola regulár sira, nu’udar institusaun edukativa ne’ebé mais efetivu hodi enfrenta diskriminasaun, hamosu komunidade ne’ebé harmonia, konstroe sosiedade inkluziva no atinji edukasaun ba ema hotu.


Prontidaun ne’e presiza kontempla didi’ak, no devia envolve ona organizasaun sivíl sira-ne’ebé servisu iha área defisiénsia. Iha Timor-Leste eziste ona organizasaun sira hanesan Agape (eskola ba labarik ho defisiénsia tilun), Kongregasaun Putri Maria Yosep iha Buruma-Baukau (Hanorin Labarik ho Defisiénsia Intelektuál no Sensoriál), Alma Sister iha Dili (Hanorin Labarik ho Defisiénsia Intelektuál no Sensoriál) no organizasaun sira hanesan Ra’es Hadomi Timoroan, Hadomi Defisiénsia Matan Timor-Leste, Plan Internasionál, Asosiasaun Defisiénsia Timor-Leste ne’ebé oras ne’e halo hela servisu ba ema ho defisiénsia. 


Governu presiza kria ekipa traballu ne’ebé envolve organizasaun sira-ne’e hodi hahu preparativa ne’ebé mais efisiente ba implementasaun polítika refere. Preparativa ne’ebé kobre edukador sira nian prontidaun no estudante sira ho defisiénsia ninia asesu ba ambiente eskola nian. Tanba edukasaun inkluziva hanesan oportunidade aberta ba sidadaun hothotu, maibé ladun fó atensaun ba asesibilidade, bele sai nu’udar bareira fatál ba implementasaun polítika ne’e rasik. Fornesimentu asesibilidade hatudu prontidaun ba inkluzaun labarik sira ho defisiénsia iha eskola sira regulár.


Nune’e, Estadu mós tenke hahu ona Polítika Dezenvolvimentu Inkluzivu hodi dezena kontruksaun ka dezenvolvimentu ne’ebé mais integradu no inklui ho resposta ba aspeitu sira ne’ebé prejudika inkluzaun sosiál. Impedimentu ba partisipasaun ativa baibain mosu ho diskriminasaun, estigma, la iha oportunidade, no ambiente ne’ebé prejudika movimentu pesoál. Simplesmente, kuandu dezena projeitu konstrukasun edifisu eskola, Governu presiza dezena kedas asesibilidade ambientál iha eskola atu fatin ne’e bele asesivel no efetivu ba inkluzaun labarik ho defisiénsia iha eskola sira regulár. 


Governu mós presiza hahu preparativa sériu ba edukador sira iha kada eskola regulár. Preparasaun ne’e kobre ba koñesimentu manorik sira nian ba asuntu defisiénsia no asisténsia sira-ne’ebé fornesidu atu fasilita prosesu aprendizajen iha eskola. Ezemplu, mestre tenke hatene lingua jestuál nune’e bele fó esplikasaun ba labarik ho defisiénsia tilun. Mestre mós tenke hatene le’e letra Braille nune’e bele hanorin ba labarik sira ho defisiénsia matan. Prontidaun ne’e mós tenke kobre nesesidade sira hosi labarik ho defisiénsia mentál no intelektuál. 


Karik labarik sira ho defisiénsia bele hetan edukasaun formál hodi hetan koñesimentu molok inklui iha eskola públiku. Sira bele prepara an liuhosi Agape hodi aprende lian jestuál ka koñese lingua jestuál hodi bele komunika ho ema seluk. Tanba ne’e mestre rasik tenke hatene uza lingua jestuál hodi komunika ho estudante ho defisiénsia tilun. Ida-ne’e lala’ok hosi prosesu inkluzaun labarik sira ho defisiénsia iha eskola públiku. Maibé, karik Estadu bele, dezena sentru fasiladór ida ba defisiénsia hodi aprende kona-ba Braille, lingua jestuál, ekipamentu asistivu no ekipamentu teknolójiku sira ne’ebé fasilita labarik sira ho defisiénsia inklui mestre sira-ne’ebé hanorin labarik sira ho defisiénsia.


Polítika Edukasaun Inkluziva loloos ne’e hamosu preprativa ne’ebé másivu tebtebes. La’ós prepara de’it mestre ida ka rua hodi enfrenta estudante sira ho defisiénsia iha eskola públiku. Tanba Polítika Edukasaun Inkluziva ninia importánsia mak atu fó sustentabilidade partisipativu sidadaun hothotu iha prosesu dezenvolvimentu iha futuru. Etapa primeiru hosi prosesu dezenvolvimentu hahu ho dezenvolvimentu kapitál humanu ho edukasaun ne’ebé mais efetivu no relevante tebtebes ba nesesidade dezenvolvimentu nasionál. 


Espektativa hosi edukasaun inkluziva atu kualifika jeresaun ne’ebé mais pertinente no iha kapasidade hodi tulun lisuk transformasaun sosiál no ekonómika iha nasaun laran. Ne’e nu’udar esperansa hosi implementasaun polítika inkluzaun sosiál inklui iha sektor edukasaun. Sai xave importanted duni, atu ema hotu konsidera katak edukasaun ne’e importante ba ema hothotu no ema hothotu iha direitu ba moris di’ak. Tanba edukasaun sai hanesan dalan di’ak liu hodi transforma ema tuir nesesidade iha futuru. 


Nune’e, Governu Timor-Leste presiza haree konteudu edukasaun inkluziva ho didi’ak, nune’e bele garante katak labarik ho nesesidade espesiál mós sai alvu ba edukasaun, no fó esperansa atu halo-parte iha prosesu transformasaun sosiál. Nune’e karik, iha mundu edukasaun bele akontese ona redusaun ba diskriminasaun hasoru situasaun hothotu, ne’ebé hasusar labarik atu partisipa ativu iha prosesu aprendizajen. 
  

Tempu to’o ona ba Timoroan hothotu atu hetan edukasaun ne’ebé la-hó diskriminasaun tuir rasa, kór, ekonómia, defisiénsia, kultura ka relijiaun. Tempu natoon ona, atu hamutuk dezenvolve edukasaun ne’ebé inklui sidadaun hothotu hodi lori sira ba iha futuru nabilan, no atu sira kontribui ho di’ak ba ita- nia nasaun iha futuru. Ita tenke hahu ba ita nian rain, hosi timoran, ho timoroan, no ba timoroan. Tempu to’o ona atu ita hahu! 


Autor
Rogerio Pires

No comments:

Post a Comment