Labarik ho Defisiensia Intelektual, Eskola iha Eskola Infantil Alma Sister Dili, 2015 [foto Roger]. |
Edukasaun sai hanesan asuntu
xave ba dezenvolvimentu sosiál no ekonómika iha nasaun no iha mundu.
Importánsia edukasaun nian hatudu iha fornesimentu servisu edukasaun hosi institusaun
sira Estadu nian. Fornesimentu ba
servisu edukasaun nu’udar preparativa ba jerasaun sira ho kualidade hodi asumi
papel ba sustentabilidade dezenvolvimentu nasionál.
Estadu iha papel importante
atu garante sidadaun hohtotu iha asesu ba edukasaun no sai parte obrigasaun
bázika iha moris nu’udar nasaun. Tanba edukasaun forma jerasaun ne’ebé bele
muda moris komunidade nian ka bele ho abilidade asumi papel importante iha
konstruksaun sosiál no mós dezenvolvimentu ekonómiku. Papel ida-ne’e nu’udar parte
xave ba jerasaun foun sira liu-liu asumi kna’ar hanesan sidadaun. Oinsá Estadu
Timor-Leste bele prepara ninia sidadaun (jerasaun foun) sira liuhosi edukasaun?
Sidadaun hothotu iha direitu atu iha asesu ba
edukasaun la-hó diskriminasaun, tantu tuir ninia kondisaun fízika, mentál,
intelektuál no sensoriál, ka tuir disabilidade ekonómika ne’ebé horik iha
familia ida-idak. Prinsipiu sira mak temi ne’e hanesan responsabilidade hosi
Estadu Demokrátiku sira iha mundu; fornese edukasaun ba sidadaun hothotu tanba
sira iha papel importante ba nasaun iha futuru no rekere atu eziste iha
ambiente edukativu no konstruktivu.
Iha era restaurasaun, Estadu Timor-Leste mós ho
vontade hakarak restaura sektor edukasaun ho Polítika Edukasaun Inkluziva.
Polítika ida-ne’e hahu ona preparativa oioin iha ministériu relevante liu-liu
halo konseitu ba dezenvolvimentu humanu ho uza polítika refere. Saida maka
konseitu hosi Polítika Nasionál ba Edukasaun Inkluziva? Konseitu polítika
ida-ne’e hanesan atu responde rekerimentu hosi ONU nian Konvensaun ba Direitu
Labarik. Koko atu garante ba labarik sira ho fornesimentu edukasaun ne’ebé
inkluzivu.
Tuir referénsia ida hosi Malázia no Indonésia,
edukasaun inkluziva maka sistema servisu edukasaun nian ne’ebé fornese
oportunidade ba labarik sira ho nesesidade espesiál ka inklui labarik sira ho
defisiénsia iha edukasaun formál iha eskola públiku sira. Dezenu sistema
edukasaun ida-ne’e kontemporáriu tebtebes ka tuir duni Objetivu Dezenvolvimentu
Miléniu. Maibé, Estadu presiza fó atensaun sériu relasiona ho preparativa sira
ba implementasaun polítika refere. Nune’e, implementasaun bele la’ós nu’udar
projeitu pilotu de’it ka pre-teste ba inkluzaun iha mundu edukasaun.
Prontidaun ba implementasaun edukasaun inkluziva
kobre aspeitu sira ba asesibilidade nian no liu-liu fornesimentu edukadór sira,
ne’ebé bele responde ka trata labarik sira ho nesesidade espesiál iha eskola
públiku. Tanba labarik sira ho nesesidade espesiál mak inklui labarik sira ho
defisiénsia fízika, mentál, intelektuál no sensoriál. Nune’e, Governu presiza
hamosu orientasaun inkluziva ba eskola regulár sira, nu’udar institusaun
edukativa ne’ebé mais efetivu hodi enfrenta diskriminasaun, hamosu komunidade
ne’ebé harmonia, konstroe sosiedade inkluziva no atinji edukasaun ba ema hotu.
Prontidaun ne’e presiza kontempla didi’ak, no devia
envolve ona organizasaun sivíl sira-ne’ebé servisu iha área defisiénsia. Iha
Timor-Leste eziste ona organizasaun sira hanesan Agape (eskola ba labarik ho
defisiénsia tilun), Kongregasaun Putri Maria Yosep iha Buruma-Baukau (Hanorin Labarik
ho Defisiénsia Intelektuál no Sensoriál), Alma Sister iha Dili (Hanorin Labarik
ho Defisiénsia Intelektuál no Sensoriál) no organizasaun sira hanesan Ra’es
Hadomi Timoroan, Hadomi Defisiénsia Matan Timor-Leste, Plan Internasionál,
Asosiasaun Defisiénsia Timor-Leste ne’ebé oras ne’e halo hela servisu ba ema ho
defisiénsia.
Governu presiza kria ekipa traballu ne’ebé envolve
organizasaun sira-ne’e hodi hahu preparativa ne’ebé mais efisiente ba
implementasaun polítika refere. Preparativa ne’ebé kobre edukador sira nian
prontidaun no estudante sira ho defisiénsia ninia asesu ba ambiente eskola
nian. Tanba edukasaun inkluziva hanesan oportunidade aberta ba sidadaun
hothotu, maibé ladun fó atensaun ba asesibilidade, bele sai nu’udar bareira
fatál ba implementasaun polítika ne’e rasik. Fornesimentu asesibilidade hatudu
prontidaun ba inkluzaun labarik sira ho defisiénsia iha eskola sira regulár.
Nune’e, Estadu mós tenke hahu ona Polítika
Dezenvolvimentu Inkluzivu hodi dezena kontruksaun ka dezenvolvimentu ne’ebé
mais integradu no inklui ho resposta ba aspeitu sira ne’ebé prejudika inkluzaun
sosiál. Impedimentu ba partisipasaun ativa baibain mosu ho diskriminasaun,
estigma, la iha oportunidade, no ambiente ne’ebé prejudika movimentu pesoál. Simplesmente,
kuandu dezena projeitu konstrukasun edifisu eskola, Governu presiza dezena
kedas asesibilidade ambientál iha eskola atu fatin ne’e bele asesivel no
efetivu ba inkluzaun labarik ho defisiénsia iha eskola sira regulár.
Governu mós presiza hahu preparativa sériu ba
edukador sira iha kada eskola regulár. Preparasaun ne’e kobre ba koñesimentu
manorik sira nian ba asuntu defisiénsia no asisténsia sira-ne’ebé fornesidu atu
fasilita prosesu aprendizajen iha eskola. Ezemplu, mestre tenke hatene lingua
jestuál nune’e bele fó esplikasaun ba labarik ho defisiénsia tilun. Mestre mós
tenke hatene le’e letra Braille nune’e bele hanorin ba labarik sira ho
defisiénsia matan. Prontidaun ne’e mós tenke kobre nesesidade sira hosi labarik
ho defisiénsia mentál no intelektuál.
Karik labarik sira ho defisiénsia bele hetan
edukasaun formál hodi hetan koñesimentu molok inklui iha eskola públiku. Sira
bele prepara an liuhosi Agape hodi aprende lian jestuál ka koñese lingua
jestuál hodi bele komunika ho ema seluk. Tanba ne’e mestre rasik tenke hatene
uza lingua jestuál hodi komunika ho estudante ho defisiénsia tilun. Ida-ne’e
lala’ok hosi prosesu inkluzaun labarik sira ho defisiénsia iha eskola públiku. Maibé,
karik Estadu bele, dezena sentru fasiladór ida ba defisiénsia hodi aprende
kona-ba Braille, lingua jestuál, ekipamentu asistivu no ekipamentu teknolójiku
sira ne’ebé fasilita labarik sira ho defisiénsia inklui mestre sira-ne’ebé
hanorin labarik sira ho defisiénsia.
Polítika Edukasaun Inkluziva loloos ne’e hamosu
preprativa ne’ebé másivu tebtebes. La’ós prepara de’it mestre ida ka rua hodi
enfrenta estudante sira ho defisiénsia iha eskola públiku. Tanba Polítika
Edukasaun Inkluziva ninia importánsia mak atu fó sustentabilidade partisipativu
sidadaun hothotu iha prosesu dezenvolvimentu iha futuru. Etapa primeiru hosi
prosesu dezenvolvimentu hahu ho dezenvolvimentu kapitál humanu ho edukasaun
ne’ebé mais efetivu no relevante tebtebes ba nesesidade dezenvolvimentu
nasionál.
Espektativa hosi edukasaun inkluziva atu kualifika
jeresaun ne’ebé mais pertinente no iha kapasidade hodi tulun lisuk
transformasaun sosiál no ekonómika iha nasaun laran. Ne’e nu’udar esperansa
hosi implementasaun polítika inkluzaun sosiál inklui iha sektor edukasaun. Sai
xave importanted duni, atu ema hotu konsidera katak edukasaun ne’e importante
ba ema hothotu no ema hothotu iha direitu ba moris di’ak. Tanba edukasaun sai hanesan
dalan di’ak liu hodi transforma ema tuir nesesidade iha futuru.
Nune’e, Governu Timor-Leste presiza haree konteudu
edukasaun inkluziva ho didi’ak, nune’e bele garante katak labarik ho nesesidade
espesiál mós sai alvu ba edukasaun, no fó esperansa atu halo-parte iha prosesu
transformasaun sosiál. Nune’e karik, iha mundu edukasaun bele akontese ona
redusaun ba diskriminasaun hasoru situasaun hothotu, ne’ebé hasusar labarik atu
partisipa ativu iha prosesu aprendizajen.
Tempu to’o ona ba Timoroan hothotu atu hetan
edukasaun ne’ebé la-hó diskriminasaun tuir rasa, kór, ekonómia, defisiénsia,
kultura ka relijiaun. Tempu natoon ona, atu hamutuk dezenvolve edukasaun ne’ebé
inklui sidadaun hothotu hodi lori sira ba iha futuru nabilan, no atu sira
kontribui ho di’ak ba ita- nia nasaun iha futuru. Ita tenke hahu ba ita nian
rain, hosi timoran, ho timoroan, no ba timoroan. Tempu to’o ona atu ita hahu!
Autor
Rogerio Pires
No comments:
Post a Comment