Wednesday, July 22, 2015

Hisik Raan Ita Sei Bele



 “Ikus rai ne’e entrega ba imi, imi sei han malu, ema sei hamnasa.” PM Xanana tatoli iha Selebrasaun 12 Novembru 2014. 


 “Ha’u mai dala ida tan, nu’udar komandante ikus, dere imi-nia odamatan hodi husu ita-nia esforsu dala ida tan. Mai ita hamutuk hanesan uluk, kaer malu liman metin.”  Prezidente Repúblika Taur Matan Ruak bainhira vizita suku Malabe, Ermera(31/10).   


Lasaun.Atasabe.30.10.2014
PR. Taur Matan Ruak, Lasaun,30.10.2014
Iha tinan 1974, bainhira mosu revolta iha portugés sira-nia rain rasik koñesidu ho Revolução dos Cravos, fó biban ba timoroan sira atu Ukun Rasik An. Maibé portugés sira la-husik mai povu Timor nu’udar nasaun ida independente, maske sira oferese ona anin demokrasia mai iha rai Timor. Ho demokrasia ne’ebé mosu, timoroan organiza malu hodi horik iha partidu polítiku sira no mosu mós hanoin la hanesan entre timoroan, hodi ikus mai mosu funu entre timoroan. Maibé timoroan rasik maske hasoru susar konsege hanoin hetan hodi proklama tiha Ukun Rasik An iha loron 28 Novembru 1975. Maibé hanoin la-hanesan kontinua horik iha timoroan sira-nia kakutak. Hosi momentu ida ne’ebé timoroan hanoin la-hanesan no la simu malu fó biban ba ema estranjeiru tama mai iha ita-nia rain no horik kleur durante tinan 24. 


Se  ita hateke hikas tinan  hirak ba kotuk, ita hanoin hetan sakrifisiu boot ne’ebé timoroan sira halo, oferese sira-nia vida tomak biar isin borus ho kilat-musan, raan nakfakar habokon rai, no ruin naklekar lemo rai. Sira-nia laran metin nafatin ba mehi ne’ebé sira hahi no tane a’as tebes, la tauk ona atu haraik vida tomak hodi kontinua luta. Sakrifisiu sira-ne’e nu’udar knesan luta ida ne’ebé nakonu ho esperansa no konfiansa, ohin loron hafuan ona ho “Ukun Rasik An.” 

Monday, July 20, 2015

SAIDA MAKA DIFERENTE?



dok,adtl
PR. TMR Jantar Hamutuk Ho Defisiente

Timor-Leste, nasaun ne'ebé eziste iha rejiaun sudeste aziátiku, no sai ona nu'udar membru ba Organizasaun Nasoens Unidas (ONU) wainhira hetan independénsia. Populasaun iha nasaun ne’e tuir ninia dadus estatístika tinan 2010 hatudu iha ema hamutuk nain-1,066,409. Hosi númeru ida-ne'e hatudu mós katak iha ema ho defisiénsia hamutuk nain-48.488 (4.6%). 


Ema sira ho defisiénsia hanesan komunidade ne’ebé vulneravel tebtebes, no mós ladun hetan atensaun sériu hosi estadu, liu-liu família no komunidade ne'ebé kontinua sai bareira, no hanetik sira atu partisipa ativamente iha vida sosiedade nian. Sidadaun sira ho defisiénsia sai nu'udar komunidade ne'ebé vulnerável hosi konstruksaun sosiál ne'ebé maioria afekta hosi ki'ak, naun-alfabetizadu, tratamentu a'at, diskriminasaun no ekskluzaun hosi prosesu dezenvolvimentu sira. Tanba konsidera sidadaun sira ho defisiénsia la produtivu ona iha prosesu konstruksaun sosiál no mudansa ekonomia nian.

Tuesday, July 14, 2015

Edukasaun Inkluziva Ála Era Demokrasia



Labarik ho Defisiensia Intelektual, Eskola iha Eskola Infantil Alma Sister Dili, 2015 [foto Roger].



Edukasaun sai hanesan asuntu xave ba dezenvolvimentu sosiál no ekonómika iha nasaun no iha mundu. Importánsia edukasaun nian hatudu iha fornesimentu servisu edukasaun hosi institusaun  sira Estadu nian. Fornesimentu ba servisu edukasaun nu’udar preparativa ba jerasaun sira ho kualidade hodi asumi papel ba sustentabilidade dezenvolvimentu nasionál.  

Estadu iha papel importante atu garante sidadaun hohtotu iha asesu ba edukasaun no sai parte obrigasaun bázika iha moris nu’udar nasaun. Tanba edukasaun forma jerasaun ne’ebé bele muda moris komunidade nian ka bele ho abilidade asumi papel importante iha konstruksaun sosiál no mós dezenvolvimentu ekonómiku. Papel ida-ne’e nu’udar parte xave ba jerasaun foun sira liu-liu asumi kna’ar hanesan sidadaun. Oinsá Estadu Timor-Leste bele prepara ninia sidadaun (jerasaun foun) sira liuhosi edukasaun? 

Sidadaun hothotu iha direitu atu iha asesu ba edukasaun la-hó diskriminasaun, tantu tuir ninia kondisaun fízika, mentál, intelektuál no sensoriál, ka tuir disabilidade ekonómika ne’ebé horik iha familia ida-idak. Prinsipiu sira mak temi ne’e hanesan responsabilidade hosi Estadu Demokrátiku sira iha mundu; fornese edukasaun ba sidadaun hothotu tanba sira iha papel importante ba nasaun iha futuru no rekere atu eziste iha ambiente edukativu no konstruktivu. 

Wednesday, July 1, 2015

Dezenvolvimentu no Asesibilidade ba Sidadaun Hothotu



Frederico, Ema ho Defisiensia Fiziku wainhira ho kadeira roda vizita Timor Plaza
Iha vida rutina, barak liu akontese prátika “ haluhan” ema seluk hosi prosesu sira-ne’ebé nu’udar parte hosi dezenvolvimentu no partisipasaun sosiál nian. Bele haree hikas karik, durante hakat sira ba prosesu dezenvolvimentu nian – akontesimentu simples sira inkonsiente no konsiente – halo ema komete “haluhan” ema seluk wainhira dezeña modelu dezenvolvimentu nian. 

Hakarak reafirma iha ne'e kona-ba dezeñu sira dezenvolvimentu fíziku nian, ne’ebé mosu iha ambiente ne’ebé hafurak ema ninia haree. Ho observasaun simples, koko husu: seraké iha espasu ba ema seluk ho defisiénsia ninia movimentu? Seraké dezenvolvimentu akontese de’it ba sidadaun ne’ebé  sein defisiénsia? Loos duni, konstruksaun fíziku barak liu la fó espasu ba sidadaun seluk ninia movimentu.  Hanesan nasaun demokrátiku, sidadaun hothotu iha direitu ba sasan públiku no nu’udar proriedade públiku. Maibé sidadaun seluk sai impedimentu ba partisipasaun sidadaun seluk nian, tanba kondisaun ambiente la-asesivel, no desigualizasaun oportunidade. 

SOSIEDADE NO EMA HO DEFISIÉNSIA (Perspektiva Sira-Ne’ebé Prejudika Inkluzaun Sosiál)


Mateus Lucas, Defisiensia Fiziku, Joga Bola Baskete Kadeira Roda (foto Roger)
 

Karik la foun ba públiku atu ko’alia kona-ba matan a’at, liman a’at, ain a’at no buat a’at sira seluk ne’ebé ema ruma enfrenta. Uluk ema ko’alia kona-ba monok, beikten no bulak hodi konsidera kondisaun ne’ebé ema ruma hasoru iha ninia moris. Ema barak hanoin katak ema sira-ne’ebé hasoru problema fizika ka mentál, la devia atu buka moris no atu hetan edukasaun. Tanba konsidera, ema sira-ne’e, la iha ona kapasidade atu kompete ho ema seluk ne’ebé la enfrenta kondisaun hanesan ne’e.

Maibé, iha ona perspektiva foun ne’ebé hahu loke mundu ninia matan. Ema sira ho kondisaun hanesan matan a’at, liman a’at, ain a’at, tilun di’uk, bulak no beikten la merese atu hetan tratamentu a’at ka ekzklui sira hosi komunidade ka sosiedade ne’ebé sira eziste. Só de’it, sira presiza ema seluk atu hamutuk ho sira ka fasilita sira atu asesu ba serbisu sosiál sira no fornese oportunidade atu sira bele dezenvolve an ho di’ak. Tanba, loloos ne’e, sira presiza atensaun espesiál ne’ebé fasilita sira bele hetan solusaun ba sira-nia moris. No, mudansa teknolojia mós ajuda ema ho defisiénsia. Iha era dijitál ne’e, ema la-haree  mós bele asesu internet, uza telefone, komputadór, le’e no hakerek.