Nesesidade bázika sira iha Timor-Leste dauda’uk ne’e
depende maka’as ba importasaun. Masin hanesan mós produtu ida husi seluk ne’ebé hetan importasaun ho kuantidade hamutuk 3000
tonelada tinan-tinan. Importasaun ne’e responde de’it nesesidade konsumu husi
populasaun iha nasaun ne’e.
Produsaun masin ho metódu tradisionál
kleur ona hala’o iha Timor-Leste. Komunidade sira ne’ebé hela besik iha área kosteira
(tasi-ibun) barak mak halo knaar hanesan agrikultor masin. Metódu
prosesamentu masin ne’e utiliza ai-sunuk, kuru
tasi-been no tein iha kalen ne’ebé halo ona sai sanan tein-masin nian. Metódu
ida-ne’e presiza sakrifisiu boot tebtebes, no mós la hamaluk ho ambiente.
“Ita-nia komunidade sira ne’ebé mak
tein masin, ho metódu tradisionál, hahu uluk kedas. Maibé, ohin ita koko atu
aplika iha prosesamentu masin ne’ebé foun, la uza tan aimaran no sei la estraga
tan ambiente. Ita sei aprezenta metódu ne’ebé bele hamenus kolen no la gasta
enerjia.” Ministru MCIA Constânçio Pinto hateten iha serimonia lansamentu
primeira pedra, loron 20 Setembru 2015,Suku Aidabaleten, Postu Atabae.
Produtividade agrikultor masin seida’uk
bele responde nesesidade konsumu iha Timor-Leste. Tanba metódu prosesamentu
tradisionál só bele responde de’it nesesidade konsumu familia nian no mós ba
númeru konsumidor ne’ebé kiik tebtebes. Razaun ida-ne’e, Governu (red MCIA)
aprezenta metódu ne’ebé pertinente, ne’ebé bele hasa’e kapasidade produsaun no
mós produtividade agrikultor masin sira.
“Masin ne’ebé ita boot sira produs só
bele responde de’it nesesidade konsumu loro-loron. Maibé MCIA hakarak muda
metódu ida-ne’e, ajuda ita boot sira halo prosesamentu ne’ebé ladun kolen no
mós produs masin barak liiutan. MCIA mós kria ona mekanizmu ne’ebé di’ak,
kona-ba merkadu no mós hanoin ona ba eksportasaun. Se ita bele responde ona
nesesidade konsumu iha rai laran, Governu mós bele hamenus ona importasaun
masin husi rai seluk.” Vise-Ministru Nino Pereira hateten iha momentu hanesan.
Governu serbisu hamutuk ho parseiru
Nasoens Unidas ba Programa Dezenvolvimentu (UNDP) estabelese ona indústria
prosesamentu masin iha Ulmera, Munisipiu Likisa. Fabrika masin ida-ne’e
halo husi empreza NPM Industry, Lda, no sei sosa masin husi agrikultor masin
sira iha Munisipiu Baukau, Manatutu, Likisa no mós Bobonaru.
Governu mós estabelese tiha ona
prosesamentu masin ne’ebé modernu iha Ulmera, ne’ebé serbisu hamutuk ho
Kooperativa Sentrál Tokodede. Iha tinan 2015, Governu mós hakarak estabelese
tan fatin prosesamentu masin iha Postu Atabae. Área kristalizasaun masin iha
Sulilaran, Atabae, kobre hektar 11 no kompañia HUGU AMOR, ne’ebé mak manan
projeitu ne’e, halo dauda’uk ona konstruksaun.
Xefe Suku Aidabaleten Alberto Fontes, tau esperansa maka’as ba projeitu ne’e. Alberto konsidera projeitu ne’e bele benefisia povu agrikultor masin iha futuru. Tanba merkadu ba produtu ne’e la susar no bele ajuda hasa’e rendimentu povu agrikultor masin iha Postu Administrativu ne’e.
Tuir relatóriu husi xefe suku,
komunidade iha Suku Aidabaleten maioria moris ho sektor agrikultura, pekuaria
no mós peska. Suku Aidabaleten iha mós rekursu seluk ne’ebé bele aproveita hodi
dezenvolve no liuliu bele eksplora hodi atinji prosperidade nasionál.
No comments:
Post a Comment