Indústria nu’udar setor ne’ebé bele kria oportunidade traballu no valor
adesionadu (value added) ba produtu komersiál sira. Maibé timoroan foinsa’e
sira presiza iha prontidaun oinsá bele simu investimentu iha setor ne’e iha
futuru.
Dezenvolvimentu iha Timor-Leste ezije partisipasaun timoroan tomak nian. Timoroan ida-idak iha dever atu kontribui ba prosperidade nasaun no povu nian. Maibé rekursu umanu sai hanesan faktor importante liu, kuandu iha foinsa’e ne’ebé iha abilidade no koñesimentu klean iha área importante sira, ajuda lisuk hodi aselera prosesu dezenvolvimentu nasionál.
“Foinsa’e mós iha papel importante
ba dezenvolvimentu. Maibé, partisipasaun foinsa’e sira iha prosesu
dezenvolvimentu sei mukit tebes. Tanba ita sei menus koñesimentu no ladun bele
kompete ho ema seluk. Maibé tenke buka oportunidade ne’ebé iha hodi kontinua
hasa’e abilidade, no Governu oferese oportunidade ba foinsa’e liuhosi
kapasitasaun iha área oioin. Aproveita ho didi’ak ba!” Xefe Gabinete
Vise-Ministru MCIA José Violante da Silva Reis fó motivasaun ba foinsa’e sira
iha enseramentu treinamentu (25/09) husi Diresaun Nasionál Indústria Transformadora, Matadoru, Dili.
José mós husu, foinsa’e labele depende maka’as ba inan-aman
kuandu bele ona halo serbisu. Tan ne’e,
joventude tenke fó liman ba malu, oinsá mak foinsa’e sira bele halibur malu iha
grupu hodi halo atividade ruma ne’ebé tulun hasa’e rendimentu no fó moris di’ak
ba familia no mós bele fó serbisu ba maluk seluk ne’ebé buka serbisu.
Diretor Nasionál Indústria Transformadora António da Costa relata,
programa kapasitasaun sai mós atividade esensiál ida husi programa seluk
ministériu nian. Tanba MCIA tau mós prioridade ba dezenvolvimentu rekursu
umanu iha sektor indústria. Programa
kapasitasaun ida-ne’e diresaun ida-ne’e halo kada tinan, maske enfrenta hela problema
rekursu umanu liuliu treinador sira-ne’ebé iha koñesimentu ka abilidade téknika
sira iha área indústria sei menus tebtebes.
Diresaun Nasionál Indústria Transformadora aplika ona
programa treinamentu hanesan prioridade ida ba dezenvolvimentu rekursu umanu
iha Timor-Leste. Diretor António afirma liutan, Timor-Leste presiza prepara
ninia foinsa’e sira iha área indústria ho koñesimentu ne’ebé di’ak no prontu ba
merkadu traballu iha futuru.
“Tinan ida-ne’e Diresaun Nasionál
Indústria Transformadora fó de’it formasaun kona-ba automotive skill no téknika
fibra nu’u-kulit; halo ho kombinasaun tais ba kadeira no sofa. Maibé tinan sira liu bá, DNIT hala’o de’it formasaun
kona-ba téknika soldadura no mós fibra nu’u-kulit.” António Informa.
Responsavel treinamentu Helio A.M. Sarmento informta tan, treinamentu
ida-ne’e hala’o durante fulan ida no partisipante hamutuk nain-15. Partisipante
sira mai husi munisipiu Ermera, Dili, no Bobonaro.
“Treinamentu ida-ne’e foka ba technical skill development, ne’ebé
aplika 25 porsentu aprende teoria no 75 porsentu aplikasaun teoria iha pratika.”
Helio hateten tan. “Partisipante sira mós mai hosi grupu benefisiariu sira. Grupu
sira-ne’ebé identifikadu atu hetan treinamentu tuir saida maka sira presiza, no
ida-ne’e ajuda sira atu jere no halo sira-nia atividade ho di’ak hodi promove
sira-nia empreza.”
No comments:
Post a Comment