Ema umanu mak
kriatura ne’ebé iha kbiit no matenek, ne’ebé mak Maromak kria iha mundu hodi
tau matan ba kriatura sira seluk no mós mundu. Mundu, planeta datoluk husi loromatan ne’ebé nakonu ho
kriatura oioin no boot liu planeta ualu seluk.
Iha Timor-Leste, dalabarak ita sai
sasin ba hahalok sira ne’ebé la hamaluk ho ita-nia horik-leun (Ambiente). Kasador
sira ohó nafatin balada fuik ne’ebé ninia jerasaun besik atu mohu. Sunu arbiru
duut no ai moris sira ne’ebé hametin rai no mós satan bee ba tempu naruk. Toos-nain
ne’ebé liman katar muda ninia toos husi fatin ida ba fali fatin seluk. Mundu
sei fó malisan hasoru ema nian hahalok aat sira-ne’e.
“Se ita lakohi kuidadu ita-nia ambiente, ita rasik kontribui
ba malisan natureza nian. Ita sunu rai arbiru, sei hamenus rai ninia bokur. Ita
sei la iha aihan no mós bee sei maran. Ema no balada sira sei mate mohu.” Vise-Ministru
MCIA Nino Pereira hateten iha sensibilizasaun lei ambientál (02 Outobru 2015) iha
suku Manusae Postu Hatulia, Munisipiu Ermera.
Diretor Jerál Ambiente, MCIA, João Carlos Soares iha
sensibilizasaun ne’e afirma liutan, ohin loron Estadu Timor-Leste preokupa
tebtebes ho ambiente. Tanba ambiente sai hanesan rekursu ba kriatura tomak ne’ebé
eziste iha mundu. Ema nian hahalok balun komete duni estragu ba ambiente ne’e
rasik.
“Ita la bele hanoin dook, ambiente mak fatin ne’ebé
loro-loron ema hela, moris no hala’o moris. Ambiente inklui rai, bee, balada ne’ebé
labele haree, balada ne’ebé bele haree, aihoris sira, no mós ema ne’e rasik.” João
hateten.
Diretór Nasionál Ambiente no Kontrolu Polusaun António Lelo
Tasi informa liutan, Governu kria ona dekretu lei Nú.5/2011 kona-ba lisensiamentu
ambientál. Dekretu lei ida-ne’e fó
atensaun ba biodiversidade no mós asegura ambiente kuandu kompañia loke fabrika
ka indústria ruma. Iha mós lei baze ambientál nú.6/2012 ne’ebé aplika sansaun
ba hahalok sira-ne’ebé nu’udar krime hasoru ambiente.
“aspetu legal sira ne’e tenke la’o tuir irarkia. Lei ida mosu
tenke mai hosi Konstitusaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste nian. Iha artigu
6 hatete proteje ambiente. Ita-nia konstitusaun mak manda ita atu hadomi
ambiente.” Hateten Lelo Tasi.
Xefe Suku Manusa’e Marcos Soares mós kestiona maka’as prátika
komunidade nian ne’ebé estraga ambiente. Nia konsiente tebtebes katak prátika
tradisionál balun lahamaluk ho natureza ne’ebé ema eziste. Tanba komunidade
balun tesi ai, sunu rai, kasa balada fuik, soe foer arbiru no mós halo toos
muda ba mai – halo rai molik barak bele kria dezlizamentu (rai monu) no mós inundasaun.
Populasaun iha suku Manusae hamutuk nain-5.097 ne’ebé maioria
moris ho rendimentu husi setor agrikultura no mós pekuaria. Nu’udar to’os-nain,
sira nian prátika dalabarak komete krime hasoru ambiente. Nesesidade loro-loron
mós obriga sira halo krime hasoru ambiente, maibé loloos bele iha rekuperasaun,
kuandu konsiente katak ai ne’ebé sira tesi, rai ne’ebé sira sunu no mós balada
fuik ne’ebé sira ohó bele lakon mohu no fó impaktu ladi’ak ba moris iha iha futuru.
Tanba komunidade ne’ebé la iha koñesimentu kona-ba proteje
ambiente no mós oinsá bele konserva ambiente no mós biodiversidade kuandu la
iha sensibilizasaun. Krize boot ne’ebé timoroan daudauk ne’e hasoru, krize
mentalidade, ne’ebé lori tempu naruk atu hetan rekuperasaun. Krize mentalidade sai
ona preokupasaun boot iha sosiedade timorense ohin loron. Ita-nia luta ohin
loron, luta hasoru ita-nia an rasik. Muda ita-nia maneira hanoin no mós muda
prátika ne’ebé la kontrui b a dezenvolvimentu. Timoroan presiza konseitu moris
ne’ebé fo tulun lisuk ba moris di’ak.
No comments:
Post a Comment