Sunday, October 11, 2015

Mundu Sei Fó Malisan Hasoru Ema Hahalok Aat



Ema umanu mak kriatura ne’ebé iha kbiit no matenek, ne’ebé mak Maromak kria iha mundu hodi tau matan ba kriatura sira seluk no mós mundu. Mundu, planeta datoluk husi loromatan ne’ebé nakonu ho kriatura oioin no boot liu planeta ualu seluk.

Iha Timor-Leste, dalabarak ita sai sasin ba hahalok sira ne’ebé la hamaluk ho ita-nia horik-leun (Ambiente). Kasador sira ohó nafatin balada fuik ne’ebé ninia jerasaun besik atu mohu. Sunu arbiru duut no ai moris sira ne’ebé hametin rai no mós satan bee ba tempu naruk. Toos-nain ne’ebé liman katar muda ninia toos husi fatin ida ba fali fatin seluk. Mundu sei fó malisan hasoru ema nian hahalok aat sira-ne’e. 


“Se ita lakohi kuidadu ita-nia ambiente, ita rasik kontribui ba malisan natureza nian. Ita sunu rai arbiru, sei hamenus rai ninia bokur. Ita sei la iha aihan no mós bee sei maran. Ema no balada sira sei mate mohu.” Vise-Ministru MCIA Nino Pereira hateten iha sensibilizasaun lei ambientál (02 Outobru 2015) iha suku Manusae Postu Hatulia, Munisipiu Ermera.
   
Diretor Jerál Ambiente, MCIA, João Carlos Soares iha sensibilizasaun ne’e afirma liutan, ohin loron Estadu Timor-Leste preokupa tebtebes ho ambiente. Tanba ambiente sai hanesan rekursu ba kriatura tomak ne’ebé eziste iha mundu. Ema nian hahalok balun komete duni estragu ba ambiente ne’e rasik.

“Ita la bele hanoin dook, ambiente mak fatin ne’ebé loro-loron ema hela, moris no hala’o moris. Ambiente inklui rai, bee, balada ne’ebé labele haree, balada ne’ebé bele haree, aihoris sira, no mós ema ne’e rasik.” João hateten.

Diretór Nasionál Ambiente no Kontrolu Polusaun António Lelo Tasi informa liutan, Governu kria ona dekretu lei Nú.5/2011 kona-ba lisensiamentu ambientál.  Dekretu lei ida-ne’e fó atensaun ba biodiversidade no mós asegura ambiente kuandu kompañia loke fabrika ka indústria ruma. Iha mós lei baze ambientál nú.6/2012 ne’ebé aplika sansaun ba hahalok sira-ne’ebé nu’udar krime hasoru ambiente. 

“aspetu legal sira ne’e tenke la’o tuir irarkia. Lei ida mosu tenke mai hosi Konstitusaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste nian. Iha artigu 6 hatete proteje ambiente. Ita-nia konstitusaun mak manda ita atu hadomi ambiente.” Hateten Lelo Tasi. 

Xefe Suku Manusa’e Marcos Soares mós kestiona maka’as prátika komunidade nian ne’ebé estraga ambiente. Nia konsiente tebtebes katak prátika tradisionál balun lahamaluk ho natureza ne’ebé ema eziste. Tanba komunidade balun tesi ai, sunu rai, kasa balada fuik, soe foer arbiru no mós halo toos muda ba mai – halo rai molik barak bele kria dezlizamentu (rai monu) no mós inundasaun.  

Populasaun iha suku Manusae hamutuk nain-5.097 ne’ebé maioria moris ho rendimentu husi setor agrikultura no mós pekuaria. Nu’udar to’os-nain, sira nian prátika dalabarak komete krime hasoru ambiente. Nesesidade loro-loron mós obriga sira halo krime hasoru ambiente, maibé loloos bele iha rekuperasaun, kuandu konsiente katak ai ne’ebé sira tesi, rai ne’ebé sira sunu no mós balada fuik ne’ebé sira ohó bele lakon mohu no fó impaktu ladi’ak ba moris iha iha futuru. 

Tanba komunidade ne’ebé la iha koñesimentu kona-ba proteje ambiente no mós oinsá bele konserva ambiente no mós biodiversidade kuandu la iha sensibilizasaun. Krize boot ne’ebé timoroan daudauk ne’e hasoru, krize mentalidade, ne’ebé lori tempu naruk atu hetan rekuperasaun. Krize mentalidade sai ona preokupasaun boot iha sosiedade timorense ohin loron. Ita-nia luta ohin loron, luta hasoru ita-nia an rasik. Muda ita-nia maneira hanoin no mós muda prátika ne’ebé la kontrui b a dezenvolvimentu. Timoroan presiza konseitu moris ne’ebé fo tulun lisuk ba moris di’ak.

No comments:

Post a Comment