Populasaun ne’ebé aumenta ba bebeik no volume atividade esplorasaun rekursu
naturál ne’ebé maka’as, hatuur Timor-Leste iha vulnerabilidade ba impaktu husi
mudansa klimátika.
Governu hasoru dezafiu ne’ebé boot no buka atu responde ba
impaktu oioin husi mudansa klimátika, uainhira kria mekanizmu oioin hodi hatan
ba kresimentu populasaun ne’ebé aumenta lalais.
“Governu buka solusaun hodi responde ba impaktu oioin husi
mudansa klimátika no kresimentu populasaun ne’e iha reziliénsia liña kosteira
hodi hatán mós ba objetivu dezenvolvimentu nasionál”. Hateten Vise-Ministru MCIA Nino Pereira iha
programa lansamentu projeitu Harii Reziliénsia Iha Liña Kosteira – Timor Plaza,
07 Setembru 2016.
Timor-Leste iha kuaze 747 Kms husi liña kosteira no
estimativa dois-terço husi populasaun
ne’ebé maka hela iha área kosteira – ne’e kompostu husi ema nain – 600,000 maka
hela iha área kosteira no ho elevasaun to’o 500 metru.
Tofográfia Timor-Leste nian ezaserba ninia vulnerabilidade ba
risku klimátiku, tanba kuaze liu 40 porsentu husi nasaun ne’e nia tempu udan-tuun ho grau 40
porsentu, ho rai frajil, ne’ebé vulneravel ba erosaun iha tempu udan - ne’ebé akumula
sedimentasaun ba área kaptasaun bee, no mota badak barak maka bee suli liu ba tasi.
Tempu udan-tuun aumenta kauza mós ba aumentu dezentre naturál;
hanesan rai-halai no inundasaun, la’ós de’it fó presaun ba ai-parapa sira maibé
mós komunidade sira iha área kosteira. Nune’e komunidade kosteira vuneravel
tetebes ba mudansa klimátika tanba bele enfrenta tai-sae no ameasa naturál husi
rai aas (foho) ne’ebé luan iha baliza tasi ho rai maran.
Iha faze dezenvolvimentu no terjeitu ambisiozu husi Planu
Dezenvolvimentu Sustentavel (PDS) presiza iha koordenasaun efetiva entre
ministériu sira hodi garante katak planu dezenvolvimentu ne’e konduzivu ba sustentabilidade
tempu naruk nian; inklui protesaun no benefisiu husi Timor-Leste nian
ekosistema kosteira.
Tuir Ministru Koordenador Asuntu Ekonomia no Ministru
Agrikultura no Peska Estanislau da Silva, ekosistema kosteira presiza iha
jestaun ne’ebé efetivu hodi bele garante sustentabilidade espesie sira nian no
liu-liu parapa ne’ebé iha funsaun ba satan tasi sae no fatin hakmatek ba balada
tasi sira (ikan no sipu).
Tanba ne’e, projeitu ida-ne’e, ho montante $38, 644, 402,
bele kontribui ba protesaun ekosistema kosteira no liu-liu benefisia komunidade
sira iha área kosteira. Governu konsidera projeitu ida-ne’e importante tanba
bele restaura parapa sira iha área kosteira ne’ebé hahu mohu daudauk ona.
“Ita haree parapa sira iha Tibar no fatin seluk komesa mohu
ona, tasi-been komesa sae no espesie barak maka lakon ona, sipu ne’ebé moris
iha parapa okos mós menus loos. Susar atu hetan sira ne’e.” Hateten Estanislau
iha tempu ne’e.
Projeitu ida ne’e hetan apoiu finanseiru husi Global Environmental Facility (GEF), Governu
Timor-Leste liuhosi MAP no MCIA ne’ebé implementa hamutuk ho parseiru UNDP.
Tuir Koodernador Rezidente ONU no Reprezentante Rezidente
UNDP Knut Ostby, afirma liutan, projeitu ida-ne’e sei implemnta ho rehabilitasaun
ne’ebé benefisia kuaze umakain 1,000 no hakbiit feto benefisiariu hamutuk 30
porsentu ne’ebé hela iha área kosteira.
Projeitu ida-ne’e sei implementa iha fatin sira hanesan
Biakou (Bobonaro), Lagoa Maubara, Ulmera no Tibar (Likisa), Suai Loro no Tafara
(Kovalima), Lagoa Modo Mahut (Manufahi), Aubeon (Manatutu) no Irabin de Baixo
(Vikeke).
No comments:
Post a Comment