Thursday, September 22, 2016

Proteje Ekosistema Iha Área Kosteira



Populasaun ne’ebé aumenta ba bebeik no volume atividade esplorasaun rekursu naturál ne’ebé maka’as, hatuur Timor-Leste iha vulnerabilidade ba impaktu husi mudansa klimátika.
Governu hasoru dezafiu ne’ebé boot no buka atu responde ba impaktu oioin husi mudansa klimátika, uainhira kria mekanizmu oioin hodi hatan ba kresimentu populasaun ne’ebé aumenta lalais.  

“Governu buka solusaun hodi responde ba impaktu oioin husi mudansa klimátika no kresimentu populasaun ne’e iha reziliénsia liña kosteira hodi hatán mós ba objetivu dezenvolvimentu nasionál”.  Hateten Vise-Ministru MCIA Nino Pereira iha programa lansamentu projeitu Harii Reziliénsia Iha Liña Kosteira – Timor Plaza, 07 Setembru 2016.
Timor-Leste iha kuaze 747 Kms husi liña kosteira no estimativa dois-terço husi populasaun ne’ebé maka hela iha área kosteira – ne’e kompostu husi ema nain – 600,000 maka hela iha área kosteira no ho elevasaun to’o 500 metru.
Tofográfia Timor-Leste nian ezaserba ninia vulnerabilidade ba risku klimátiku, tanba kuaze liu 40 porsentu husi  nasaun ne’e nia tempu udan-tuun ho grau 40 porsentu, ho rai frajil, ne’ebé vulneravel ba erosaun iha tempu udan - ne’ebé akumula sedimentasaun ba área kaptasaun bee, no mota badak barak maka bee suli liu  ba tasi.  
Tempu udan-tuun aumenta kauza mós ba aumentu dezentre naturál; hanesan rai-halai no inundasaun, la’ós de’it fó presaun ba ai-parapa sira maibé mós komunidade sira iha área kosteira. Nune’e komunidade kosteira vuneravel tetebes ba mudansa klimátika tanba bele enfrenta tai-sae no ameasa naturál husi rai aas (foho) ne’ebé luan iha baliza tasi ho rai maran.  
Iha faze dezenvolvimentu no terjeitu ambisiozu husi Planu Dezenvolvimentu Sustentavel (PDS) presiza iha koordenasaun efetiva entre ministériu sira hodi garante katak planu dezenvolvimentu ne’e konduzivu ba sustentabilidade tempu naruk nian; inklui protesaun no benefisiu husi Timor-Leste nian ekosistema kosteira. 
Tuir Ministru Koordenador Asuntu Ekonomia no Ministru Agrikultura no Peska Estanislau da Silva, ekosistema kosteira presiza iha jestaun ne’ebé efetivu hodi bele garante sustentabilidade espesie sira nian no liu-liu parapa ne’ebé iha funsaun ba satan tasi sae no fatin hakmatek ba balada tasi sira (ikan no sipu).
Tanba ne’e, projeitu ida-ne’e, ho montante $38, 644, 402, bele kontribui ba protesaun ekosistema kosteira no liu-liu benefisia komunidade sira iha área kosteira. Governu konsidera projeitu ida-ne’e importante tanba bele restaura parapa sira iha área kosteira ne’ebé hahu mohu daudauk ona.
“Ita haree parapa sira iha Tibar no fatin seluk komesa mohu ona, tasi-been komesa sae no espesie barak maka lakon ona, sipu ne’ebé moris iha parapa okos mós menus loos. Susar atu hetan sira ne’e.” Hateten Estanislau iha tempu ne’e.
Projeitu ida ne’e hetan apoiu finanseiru husi Global Environmental Facility (GEF), Governu Timor-Leste liuhosi MAP no MCIA ne’ebé implementa hamutuk ho parseiru UNDP.
Tuir Koodernador Rezidente ONU no Reprezentante Rezidente UNDP Knut Ostby, afirma liutan, projeitu ida-ne’e sei implemnta ho rehabilitasaun ne’ebé benefisia kuaze umakain 1,000 no hakbiit feto benefisiariu hamutuk 30 porsentu ne’ebé hela iha área kosteira.
Projeitu ida-ne’e sei implementa iha fatin sira hanesan Biakou (Bobonaro), Lagoa Maubara, Ulmera no Tibar (Likisa), Suai Loro no Tafara (Kovalima), Lagoa Modo Mahut (Manufahi), Aubeon (Manatutu) no Irabin de Baixo (Vikeke).

No comments:

Post a Comment